Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa laiendamise läbirääkimised soikumas

    Kaksteist liikmestaatust taotlevat riiki on pidupäevaretoorikas endiselt esikohal, kuid valitsustevahelistel läbirääkimistel on küsimus taandunud teisejärguliseks. Prantsusmaa välisminister Hervé de Charette selgitas hiljuti ajakirjanikele, et läbirääkimised on «tähtsad, kuid mitte otsustavad». «Realistlikel põhjustel» tuleb preagu piirduda «mõõdukate» tulemustega. Vaevalt suudetakse kahe nädala pärast Dublinis ELi erakorralisel tippkohtumisel (Dublin I) läbirääkimised tardumusest välja tuua.
    Ka ajakava, mille kohaselt läbirääkimised lõpevad järgmise aasta juunis Amsterdami tippkohtumisel, näib ebatõenäoline.
    Hollandlased, kes asuvad aastavahetusel ELi tööd juhtima, on juba soovitanud kevadel toimuvate Suurbritannia üldvalimiste tõttu läbirääkimiste viimane voor edasi lükata. Viivitamisest kaotavad eelkõige Ida- Ja Kesk-Euroopa riigid, kes soovivad liidu liikmeks saada esimesel võimalusel.
    Detsembris Dublinis toimuval korralisel tippkohtumisel (Dublin II) peaks laual olema uue lepingu kavand, katalüsaator, mis toob välja polariseerumise integratsiooni pooldavate valitsuste -- eesotsas Saksamaaga -- ning konservatiivse Briti valitsuse vahel, kes on integratsiooni süvendamise vastu.
    Kui aga valitsustevaheline konverents piidub vaid praeguse lepingu iluraviga ning lükkab rasked otsused edasi, võib peaminister John Major Dublinis saada hiilgava võidu -- vastaste loobumise arvel!
    Tänases Euroopas puudub tugev allianss poliitiliste liidrite vahel, kes sooviksid ning suudaksid tagant tõugata nii integratsiooni kui laiendamist.
    Ajavahemikus 1985--1995 viis ELi integratsiooni edasi liit eesotsas Saksamaa kantsleri Helmut Kohli ning välisminister Hans-Dietrich Genscheri, Prantsusmaa presidendi Francois Mitterrandi ja ELi komisjoni juhi Jacques Delorsiga. Juhtgruppi toetasid Beneluxi riikide, Hispaania ja Itaalia sarnaselt meelestatud poliitilised liidrid.
    Praegune poliitiline konstellatsioon ELis on sootuks erinev ning integratsiooni pooldavad jõud on nõrgad ning sageli passiivsed.
    Helmut Kohl jätkab küll integratsiooni pooldavat suunda, kuid tal on järjest raskem leida poliitilisi liitlasi. Kodus veab ta koormat üksi ning peab üha sagedamini tegema mööndusi rahandusminister Theo Waigelile, kellele on lähedasem gaullistlik ettekujutus Euroopast: tugev Euroopa nõrkade ühiste institutsioonidega.
    Prantsusmaa president Jacques Chirac järgib samuti gaullistlikku Euroopa poliitikat, mille eesmärk on nõrgendada Euroopa ühiseid institutsioone -- komisjoni, kohust ning parlamenti. Chiraci unistus on luua Euroopas Bosnia rahuläbirääkimiste kontaktgrupiga sarnanev direktoorium, kus suured riigid saavad segamatult Euroopa asju ajada.
    Kohl ei või enesele lubada avalikku konfrontatsiooni. Traditsiooniline Saksa-Prantsuse sõprus, millele alati on omistatud suurt tähtsust, on juba alates Adenaueri ja Gaulle'i päevist sundinud Saksamaad kompromissidele. Praegu juhib kahe riigi koostöös Prantsusamaa seisukoht.
    Brüsselis on Euroopa komisjoni uuel juhil Jacques Santeril küll head tahtmist, kuid vajaka jääb Jacques Delorsi võimest võita liikmesriikide valitsuste respekti nii oma isikule kui komisjonile. Santeri häält pannakse tähele järjest vähem.
    Hispaanias, Portugalis ja Itaalias on võimul uued ELi pooldavad valitsused, kes eelistavad liikmeskonna laiendamise edasi lükata.
    Kohlil ei jää üle muud, kui otsida tuge väikeriikide valitsustelt -- Beneluxi maadelt, Austrialt, Iirimaalt, Soomelt ning ka Rootsilt.
    Järjest sagedamini kõneldakse uutest valitsustevahelistest läbirääkimistest paari aasta pärast või mingit liiki regulaarsetest töösessioonidest paralleelselt laiendamisläbirääkimistega. Kui läbirääkimised nüüd otsustavates valdkondades liiva jooksevad, leiavad 15 liikmesriigi valitsused end aasta pärast olukorras, kus neil tuleb tegelda võitlusega võimu ja raha pärast uutel valitsustevahelistel läbirääkimistel, samas kui paralleelselt oleks käimas 12 bilateraalset, komplitseeritud liitumisläbirääkimist liitu pürgivate riikidega. SD
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.