Moemaja läheb Tartusse ja Pärnusse

Tartu kesklinna kaubamajas on Tallinna moemajal müügipinda 60 m² kolmandal korrusel, sõnas Kairi Vilderson. «Tartusse kerkib huvitav keskus, seetõttu julgesime sinna minna,» lisas ta.

Tuleval kevadel on moemajal plaan avada samalaadne müük ka Pärnu kesklinnas valmivas kaubakeskuses. «Pärnu peale mõtlesime juba ammu, aga sügisel ei käi jõud veel üle,» kommenteeris moemaja arendusdirektor Sepo Vilderson.

Seni oli Tallinna moemaja toodangu ainus müügikoht kevadel avatud kauplus Tallinna vanalinnas. Et pood jääb kõrvale kaubandustänavaks kujunenud Viru tänavast, on juba mõttes plaanid ka Tallinnas asukohta vahetada, rääkis Sepo Vilderson.

Suurtekstiilitootjatest on Eestis oma müügivõrk vaid Baltika Grupil. Algul üritas ka AS Klementi pidada ülal oma kaubandusettevõtet, kuid tänaseks on müügiettevõte Klementi Kaubandus likvideeritud.

Klementi tegevdirektori Madis Võõrase sõnul ei tasunud oma müügiettevõte end ära. «Ükski rõivaid tootev ettevõte ei täida kogu kauplust oma kaubaga,» märkis Võõras. «Kolmveerand riietest ostetakse turult,» lisas ta.

Eesti kaubandus on veel nii vähe arenenud, et kollektsioone tervikuna vastu ei võeta, põhjendas Kairi Vilderson oma müügikoha vajalikkust. «Kauplused võtavad ainult üksikuid komplekte, mis omavahel ei sobi,» jätkas ta. «Ainsad stiilsed kauplused on tootjate enda poed või suured kaubamajad,» väitis Kairi Vilderson.

Moemaja eelis suurtootjate ees on tema sõnul veel võimalus hooaja keskel kiirelt ümber orienteeruda. Tootmises on neli kollektsiooni aastas, märkis Kairi Vilderson.

Klementi elu käib klassikalise graafiku järgi, kevad-suvi ja sügis-talv, tähendas Madis Võõras. «Paindlikud saame olla siiski teatud piires, mis on viiendik võimsusest,» lisas ta.

Tallinna moemaja erastas senine direktor Kairi Vilderson 1995. aasta kevadel. Eelmise aasta käive oli 4 mln krooni ja firma jäi kahjumisse. Sel aastal prognoosib omanik käibeks 10 mln krooni ja aasta lõpuks kasumit.