Vene majandus on hüperdepressioonis

Turumajandusele ülemineku tagajärjeks on gangstermajandus, millega kaasneb jätkuv toodangu langus. Teadlased ennustavad, et toodangu langus kiireneb veelgi selle aasta jooksul. Domineerivalt sisemise erastamise tõttu annab erasektor kogutoodangust ainult ühe kolmandiku ning see on blokeerinud reformiprotsessi, teevad Hedlund ja Sundström järelduse.

Pikaajalisi invetseeringuid riiki ei tule ning Vene majandus muutub üha enam toormel baseeruvaks majanduseks. Selle tagajärjel süvenevad ühiskonnas vaesus, alatoitlus ja haigused, mis teevad epidemiolooge ja demograafe murelikuks.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) on loobunud jäigast hoiakust Venemaa suhtes ning annab Venemaale raha, kontrollimata varasematest lepingutest kinnipidamist. Rootslaste väitel on Venemaa rikkunud peaaegu kõiki seniseid lepinguid, kuid laenuandmine jätkub.

Venemaa välisvõlg on dramaatiliselt suurenenud ning selle maksmise ümberstruktureerimine tähendab üksnes võlakoorma kasvamist.

Kapitali väljavool riigist kiireneb -- praegu läheb kuus Venemaalt välja üks-kaks miljardit dollarit, mis on väga suur summa, kui võrrelda, et aastainvesteeringud moodustavad 1,5 miljardit dollarit.

Stefan Hedlund pakub Venemaa jaoks välja kaks arengustsenaariumi: kas jätkub praegune gangstermajandus või tekib Aleksandr Lebedi juhitav autoritaarne rezhiim ning relvastuse suurendamine.

Venemaa vajab hädasti rahvusvahelise valuutafondi laenu, mida IMF maksab välja osade kaupa. Seni on IMF olnud rahul sellega, kuidas Venemaa täidab laenutingimusi, kuid viimasel ajal on president Jeltsini terviseprobleemidest tingitud poliitilise ebakindluse kasv muutnud IMFi ettevaatlikumaks. DI