Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingute soovid suuremad võimalustest

    Looduses pole kuigi haruldane, et järjekindlalt tilkuv vesi on võimeline kivisse augu uuristama. Sarnast protsessi võib täheldada ka Eesti ametiühingute tegevuse puhul, kelle jonn ja kihutustöö hakkavad valitsuse ning ettevõtjate meelehärmiks tasapisi vilja kandma. Veel kevadel kirjutas toimetus, et meie ametiühingud on ettevõtjate õnneks arad ja hambutud. Nüüd on need töötajate huvide eest võitlevad organisatsioonid hakanud jõulisemalt oma eksistentsi tõestama, pigistades valitsuselt välja neljateistkümneprotsendilise palgatõusu haritlastele ja nõudes miinimumpalga tõstmist tuhande kahesaja kroonini.
    Äripäeva arvates ei anna ametiühingutegelased endale päriselt aru, mida nende sammud endaga laiemas plaanis kaasa toovad.
    Haritlaste palga tõstmine ja seeläbi haridusse investeerimine on kuldaväärt asi, aga seda ei saa niigi pingelise riigieelarve juures teha ülepeakaela. Paljud eluvaldkonnad nõuavad rohkem toetust, kui riigi rahakott seda välja kannatab. Sellepärast peab näiteks teenistujate ametiliitude organisatsioon rahul olema valitsusega hiljuti sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt TALO liikmete palgatõusuks kulutatakse järgmisel aastal viiskümmend miljonit krooni. Valitsus tegi õigesti, et ei andnud rohkem järele. Ametiühingulased aga on otsustanud mõjutada ka riigikogu, et palgasummasid suurendada.
    Ametiühingute soov tõsta alampalka 1200 kroonini kuus praeguse 680 krooni asemel on aga ilmselge liialdus, mis toob endaga kaasa hüppelise inflatsiooni tõusu ja vallandab palkade võidujooksu. Miinimumpalga suurendamisega kaasneb kogu palgaastmestiku muutus, mis nõuab riigilt üle jõu käivaid summasid.
    On selge, et tänane miinimumpalk ei taga kellelegi lahedat äraelamist. Kes sellega pole leppinud, on endale leidnud kindlasti parema töökoha, sest kriitilist tööpuudust Eestis veel ei tunta. Kes aga soovib vegeteerida miinimumpalgaga, neile ei pea seda sellepärast rohkem maksma.
    Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo on väitnud, et kõrgem miinimumpalk vähendab ümbrikupalkade maksmist, mille tulemusena laekub riigikassasse rohkem sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu. Selline väide saab tekkida vaid maailma läbi roosade prillide vaadates. Ettevõtja, kes töötajaid ümbrikupalgaga kosutab, tahab oma kasumi ka kindlasti edaspidi kätte saada, vähendades riigimaksude osa võrra reaalpalka.
    Paavo on tunnistanud augustikuus Eesti Päevalehele, et Euroopa mallide järgi oleks normaalne maksta miinimumpalgaks koguni 2100 krooni. Kust selline raha meie riigis peaks tulema, paraku ei selgitata.
    Ametiühingute pingutusi oma liikmete eest seista on võimalik kuidagi mõista. Küll aga peavad valitsus ja ettevõtjad tähelepanelikult silmas pidama seda, et töötajate õiguste kaitsjad oma nõudmistega liiga kaugele ei läheks. Lihtsameelselt loovutatud positsioone on hiljem väga raske tagasi võita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.