Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingute soovid suuremad võimalustest

    Looduses pole kuigi haruldane, et järjekindlalt tilkuv vesi on võimeline kivisse augu uuristama. Sarnast protsessi võib täheldada ka Eesti ametiühingute tegevuse puhul, kelle jonn ja kihutustöö hakkavad valitsuse ning ettevõtjate meelehärmiks tasapisi vilja kandma. Veel kevadel kirjutas toimetus, et meie ametiühingud on ettevõtjate õnneks arad ja hambutud. Nüüd on need töötajate huvide eest võitlevad organisatsioonid hakanud jõulisemalt oma eksistentsi tõestama, pigistades valitsuselt välja neljateistkümneprotsendilise palgatõusu haritlastele ja nõudes miinimumpalga tõstmist tuhande kahesaja kroonini.
    Äripäeva arvates ei anna ametiühingutegelased endale päriselt aru, mida nende sammud endaga laiemas plaanis kaasa toovad.
    Haritlaste palga tõstmine ja seeläbi haridusse investeerimine on kuldaväärt asi, aga seda ei saa niigi pingelise riigieelarve juures teha ülepeakaela. Paljud eluvaldkonnad nõuavad rohkem toetust, kui riigi rahakott seda välja kannatab. Sellepärast peab näiteks teenistujate ametiliitude organisatsioon rahul olema valitsusega hiljuti sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt TALO liikmete palgatõusuks kulutatakse järgmisel aastal viiskümmend miljonit krooni. Valitsus tegi õigesti, et ei andnud rohkem järele. Ametiühingulased aga on otsustanud mõjutada ka riigikogu, et palgasummasid suurendada.
    Ametiühingute soov tõsta alampalka 1200 kroonini kuus praeguse 680 krooni asemel on aga ilmselge liialdus, mis toob endaga kaasa hüppelise inflatsiooni tõusu ja vallandab palkade võidujooksu. Miinimumpalga suurendamisega kaasneb kogu palgaastmestiku muutus, mis nõuab riigilt üle jõu käivaid summasid.
    On selge, et tänane miinimumpalk ei taga kellelegi lahedat äraelamist. Kes sellega pole leppinud, on endale leidnud kindlasti parema töökoha, sest kriitilist tööpuudust Eestis veel ei tunta. Kes aga soovib vegeteerida miinimumpalgaga, neile ei pea seda sellepärast rohkem maksma.
    Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo on väitnud, et kõrgem miinimumpalk vähendab ümbrikupalkade maksmist, mille tulemusena laekub riigikassasse rohkem sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu. Selline väide saab tekkida vaid maailma läbi roosade prillide vaadates. Ettevõtja, kes töötajaid ümbrikupalgaga kosutab, tahab oma kasumi ka kindlasti edaspidi kätte saada, vähendades riigimaksude osa võrra reaalpalka.
    Paavo on tunnistanud augustikuus Eesti Päevalehele, et Euroopa mallide järgi oleks normaalne maksta miinimumpalgaks koguni 2100 krooni. Kust selline raha meie riigis peaks tulema, paraku ei selgitata.
    Ametiühingute pingutusi oma liikmete eest seista on võimalik kuidagi mõista. Küll aga peavad valitsus ja ettevõtjad tähelepanelikult silmas pidama seda, et töötajate õiguste kaitsjad oma nõudmistega liiga kaugele ei läheks. Lihtsameelselt loovutatud positsioone on hiljem väga raske tagasi võita.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.