Tallinna kinnisvara investeerimisturg

Eestis ega ka üheski teises taasiseseisvunud Ida-Euroopa riigis ei ole seni traditsioonilist investeerimisturgu välja kujunenud. Arengule seab piirangud aktsepteeritavate ja sobivate investeerimisobjektide vähesus.

Välisinvesteerijatele on takistuseks orienteerumatus seadusandlusega reguleeritud bürokraatias ja selge turuülevaate puudumine.

Keskuses asuvate büroo- ja kaubanduspindade vastu on elav rendihuvi. Neid aga tekib turule väga visalt.

Tänases turusituatsioonis on kinnisvarainvesteeringutelt saadav tulu üle 25protsendi aastas. Võrreldes renoveeritud büroo- ja elamispindadega toimunud tehinguid, võime kuude lõikes täheldada suuremat heitlikkust, kui see on omane väljaarenenud turule.

Eestis on kinnisvaraarendajate tehtavate investeeringute tulusus Tallinna kesklinna büroopindadelt 26% ja elamispindadelt 25%.

Kuna Eesti suurfirmadel ei ole veel tavaks kujunenud vabade vahendite paigutamine kinnisvarasse, on tegelikku tulu siiski raske hinnata.

Jooksev elamispindade kogutulususe näitaja (kapitalikasvik ja tulusus) langes 1995. aasta novembrist 1996. aasta maiks 58 protsendilt 47 protsendile. Sellel perioodil valitsesid kinnisvaraturul stabiilsed üürihinnad ja jätkuv hinnatõus. 1996. aasta teises kvartalis alanud järsk hinnatõus on kasvatanud kogutulususe näitajat Tallinna kõigis piirkondades.