8. oktoober 1996
Jaga lugu:

Äri on tulus, aga põrgulik

Lustakaid lugusid juhtub Riias iga Eesti ärimehega. BNSi juhatuse esimees Allan Martinson, kelle juhitud uudisteagentuur tegutseb Lätis juba kuus aastat, käib äriasjus Riias kaks korda kuus. Ta pole ainus. Tallinna--Riia maanteel uhab iga päev kümneid Eesti numbritega autosid ja tavalisel kesknädalal on Riia hotellidesse sisse kirjutatud üle 50 Eesti valgekrae.

Riias tegutseva Eesti ärikeskuse andmetel on Lätis end sisse seadnud 400--500 Eesti firmat. Neist kümmekonda võib pidada turuliidriks nii Eestis kui Lätis. Tuntumatest nimedest on Lätis esindatud Hansapank, reklaamifirma Age, Ekspress Hotline, arvutitootja Microlink, uudisteagentuur BNS ja mobiiltelefone müüv Levi & KuTo.

Riias asuva Eesti saatkonna majandussuhete I sekretär Andre Pung märgib, et lähitulevikus on Läti turule oodata Eesti kinnisvarafirmasid ja pankasid.

Pung kinnitab, et Läti majandus on tõusuteel ning julgustab Eesti ärimehi veelgi aktiivsemalt Läti turule tulema: «Läbilöögivõimalused on head!»

Eesti ärikeskuse projektijuhi Janis Baltinshi sõnul toob neile iga nädal juurde keskmiselt kaks klienti, kes tahavad hakata Lätis äri ajama. Algaja saab Eesti ärikeskusest Riias tellida endale vajaliku turu-uuringu, otsustamaks, kas üldse tasub tulla. Üldjuhul leitakse, et tasub.

Eesti ärikeskuse konsultant ja Hansa Investments Latvia peadirektor Gints Vins teab ainult kahte juhtu, kus meestel äri ei edenenud. «Aga need ei olnud mitte Eesti, vaid Soome ärimehed,» rahustab Vins.

Eesti saatkonna majandussuhete I sekretär Andre Pung arvab, et suurimaks katsumuseks Eesti ärimeestele Lätis on kohalik bürokraatia. Üheks raskemaks sammuks on Riiga laienenud Eesti ettevõtetel firma registreerimine ja litsentsi taotlemine. «Otsused, mis Eestis tehakse kiiresti, venivad siin teosammul,» möönab infoagentuuri BNS-Latvija juhatuse esimees George Shabad.

Eriti raske on litsentsi saada näiteks Eesti ehitusfirmadel, kes tulevad Lätti oma tööjõuga. «Seadus seda küll otseselt ei keela, aga kuna Lätis on umbes 10% töövõimelisest elanikkonnast tööta, siis mõtlevad kohalikud bürokraadid välja igasugu riukaid, et võõrastele töö- ja elamislubasid mitte anda,» räägib Eesti ärikeskuse jurist Dace Grinberga.

Näiteks Neste töögrupil kulus aasta, et dokumentatsiooni korda saada. «Ja ükski konkurent ei suuda uskuda, kui meil õnnestus ühele ehitusfirmale, kes soovis siin ehitada plahvatusohtlike vedelike mahuteid, sh kütuse tarbeks, saada litsents paari kuuga,» on Grinberga uhke. Seejuures ei loobunud nad oma eesmärgist: ühelegi bürokraadile mitte maksta.

Oma klientidele pakub Eesti ärikeskus nii juriidilist nõustamist (näiteks kuidas saada hilisem maa eelisostuõigus) kui turundus-, raamatupidamis- ja reklaamiteenuseid.

Firmajuhtidel, kes Riiat sageli külastavad, aitab Eesti ärikeskus leida sobiva elamispinna. Ärikeskuse tulevikuplaanides on Eesti ärimeeste klubi asutamine. Praegu hajuvad Eesti ärimehed kümnetesse Riia ööklubidesse. Üks populaarsemaid diskoteeke, kus võib kokku põrgata nii Eesti pankurite kui advokaatidega, on Underground.

Eestit külastanud Läti ärimeestele on meelepärased Dekoltee ja Bonny & Clyde. Ent kui Lätti on jõudnud 400--500 Eesti firmat, siis siin on Läti firmasid alla saja. «Hinnavahe on selline, et eestlastel on kasulikum tulla siia kui lätlastel minna Eestisse,» selgitab Baltinsh. Lätlased eelistavad minna läände või Venemaale, kus hinnad on kõrgemad kui neil endil.

Leedu ärimehi Lätis eriti ei kohta, sealse ettevõtluse areng on takerdunud aeglase erastamistempo taha. «Kui ma räägin, et Lätis areneb edukalt toiduainetetööstus, transport, ehitus, finantsvaldkond, meil on siiamaani 34 panka, siis Leedus ainult toiduainetetööstus,» märgib Hansa Investments Latvia peadirektor Gints Vins.

Leedu arengut luubi alla võttes pälvib ta kriitika Leedu riigi poolne tugev dotatsioon põllumajandusele. Seetõttu on toiduained Leedus väga odavad ning lätlased ootavad huviga Balti riikide vahelise toiduainete vabakaubanduslepingu jõustumist. Vins on kuulnud, et Leedus on laod toiduaineid täis tuubitud, ootamas võimalust Läti turule paiskuda.

«Ilmselt mõne aja pärast võetakse riigi dotatsioon põllumajanduselt maha, sest nemadki peavad valmistuma Euroopa Liiduga ühinemiseks,» ei pea Vins Leedu valitsuse rahakotti põhjatuks. Tema hinnangul on Leedu ärikeskkond nõrguke ja ta prognoosib, et õige pea hakkavad Läti ja Eesti firmad jõuliselt minema Leedu suurele, kuid vähearenenud turule. Vins viitab Skandinaaviamaadele ja usub, et lähitulevikus saavad Balti riigid teineteisele kõige suuremateks äripartneriteks.

Eesti ja Läti firmasid võrreldes märgib Eesti ärikeskuse jurist Dace Grinberga, et kui Eesti firmad tahavad üldjuhul registreerida suuremat aktsiakapitali, siis kohalikud püüavad läbi ajada minimaalsega, Eesti firmad teevad sissemakse tavaliselt rahas, pärismaalased eelistavad kinnis- ja vallasvara.

Mõistmaks üldse Läti ärikultuuri kulus Euroopa ja Ameerika finantskorporatsioonide huve esindaval Hansa Investments Latvial küllalt palju aega, paratamatult tuli algul natuke tuult tallata. Selle etapi läbinud firmajuht Vins teab, et Eesti ärimehed on arvamusel, et firma loomine koos Läti ettevõtjatega pole võimalik. Läti ettevõtjat seostab eestlane maksude mitte maksmisega, musta äriga jms.

Vinsi tähelepanekute järgi on olukord muutumas. Muidugi annab veel tunda, et erinevalt Eestist sündis Läti ettevõtlus suuresti sidemetes Vene äriga. Tulemus on selles, et paljudel Läti firmadel on raske tõestada raha algset päritolu. Vins nendib, et tõepoolest mõni aeg tagasi Lätis peaaegu keegi makse ei maksnud, ent nüüd üha enam ja enam kohalikke ettevõtteid tahab hakata ajama puhast äri: «Aga selleks et muuta musta valgeks, tuleb läbida teatud etapp, kus vahepeal ka hallid värvid.»

BNSi juhatuse esimees Allan Martinson nõustub, et liikumine «mustalt hallile» on täies hoos: «Veel aasta tagasi öeldi meile, et oleme idioodid, kui tahame makse maksta, sest sellega saab konkurent kohe eelise. Ometi polnud meil alternatiivi: kui firma lätlasest direktor petab oma riiki, petab ta tõenäoliselt ka eestlasest omanikke». Mineviku patukesed pestakse puhtaks

Eesti ärimeeste seas liigub jutt ühest tuntud Eesti firmast. Selle Läti töötajad petsid valuutakursimänguga ostjatelt välja mitusada tuhat krooni lisatulu, mis vennalikult omavahel ära jagati. Loo puänt seisab selles, et lätlased rääkisid eestlastele oma «kavaluse» puhtsüdamlikult ära ega suutnud mõista viimaste shokki.

«Ma näen, et ettevõtete juhtkonnad püüdlevad ausa äri poole ja ma soovitan Eesti ärimeestele, kes tahavad siia tulla, et pole vaja karta kohalikke ettevõtjaid,» julgustab Vins, kelle juhitud Hansa Investments Latvia pakub edukatele firmadele ka mehhanismi, kuidas mineviku patukestest lahti saada ja lääne mõistes eetilise äri teele astuda. Vins on kindel, et kuigi Eesti firmad tahavad Lätis kõike algusest peale ise luua, et see üks kallimaid teid.

Infoagentuuri BNS-Latvija juhatuse esimees George Shabad kinnitab, et Läti infrastruktuurid, pangandussüsteem ja valitsus hakkavad üha enam nii tööle, nagu see Eestis tavaks on. Edu võtmeks Lätis peab ta usaldatava meeskonna loomist: «Aga isegi kui sul on hea team, pead sa silma peal hoidma, mis siiski toimub su äriga Lätis.»

Pool aastat Riias elanud Shabad tõdeb, et lätlastega tuleb olla palju emotsionaalsem kui eestlastega, juua nendega koos õlut ja kuulata nende isiklikke probleeme. Igavavõitu eestlased ei saa sellest tihti aru ja seetõttu peetakse neid vahel ülbeteks. Üldiselt leiab Shabad, et lätlased suhtuvad sõbralikult Eesti ettevõtjatesse, kui mitte arvestada loomulikku kadedust personaalsel tasandil, mida edukad naabrid tekitavad.

«Veel umbes pool aastat tagasi kinnitasid meie kohalikud mänedzherid, et Eesti äritavad tekitavad Lätis protesti. Meile öeldi, et kui hakkame enda mõistes korda looma, puhkeb märul, inimesed lähevad töölt ära, riik hakkab vahele segama ja meid võidakse üldse Lätist minema kihutada,» meenutab Allan Martinson. «Kuigi me seda kartsime, otsustasime siiski «eesti moodi» talitada. Skeptikute üllatuseks midagi ei juhtunud ja nüüd on meil Lätis korralikult juhitav firma.»

Eestlasel tuleb Lätis arvestada, et tegemist on korporatiivse riigiga, kus majanduslik ja poliitiline võim on põimunud ja jaotatud 5--10 tugeva grupi vahel. Peaminister Shkelet peetakse seotuks ühe tugevaimaga neist. Vahel jõuab asi absurdini: Riias liikus teooria, mille järgi ametnike «grupikuuluvust» sai määrata selle järgi, kas tal on triibuline või mummuline lips.

Läti ametnike omapära näitab asjaolu, et kui Eesti ja Leedu võtsid malli Euroopalt ja keeravad oma kellad tunni võrra edasi oktoobri viimasel nädalavahetusel, siis Läti ametnik unustas vastavad paberid korda ajada ning lätlased läksid talveajale üle kuu varem. Palju pahandust nii lennu-, bussi- kui rongiliikluse korraldajatele. Ka Lätit külastavad Eesti ärimehed ei tohi kohtumisi kokku leppides unustada, et Läti ja Eesti vahel paikneb eriline ajavöönd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum