8. oktoober 1996
Jaga lugu:

Tootmise kasv sõltub siseturust

Vastab ASi EstStein tegevdirektor Vambola Juurmann

Ma arvan, et Eesti arengutaseme juures on kõik vajalikud ehitusmaterjalid Eestisse jõudnud.

Suurematel ehitusfirmadel on tendents kaupa otse tehastest osta. Suuremate objektide puhul jääb Eestis kohapeal pakutavatest kogustest väheseks.

Kindlasti on. Aga Eesti turg on väike. Kui siia uut tehast rajada, siis Eesti turu suurusest ei piisa -- tuleb arvestada ka lõuna- ja idapoolsete turgudega.

Ma arvan, et Balti riikidega võrreldes on Eesti arenenud kõige kaugemale. Leeduga ei anna võrreldagi.

Ma arvan, et selle põhjuseks on enamarenenud pangandus ja krediidipoliitika.

Eestiga võrreldes on ehituse areng Poolas meiega võrreldes tugevalt ette jõudnud. Seal algas krediidipoliitika areng veelgi varem.

Praegu moodustab koguehitusest valdava osa renoveerimine. Tänases Eestis on kõige nõutavam kaup aknad ja uksed, siis tuleb siseviimistlus ja santehnika.

Eesti ehitusmaterjalide turg on aastatel 1995--96 stabiliseeruma hakanud. Võrreldes eelmise aastaga on koguehitus kasvanud ligi 50 %, aga see tõus on tulnud massilise teede ja kanalisatsioonide ehitamise arvel. Elamuehitus Eestis on viimastel aastatel langenud ja väikeelamute uusehituste arv püsib stabiilsena.

Meie katusekivide turg on suunatud väikeehitusele ja ka meie müük on aastatel 1995--96 stabiliseerunud.

Praegu pannakse käima Aseri keraamilise savi tehas, mis peaks hakkama toodangut andma järgmisel aastal. Kui mitte arvestada Pärnus toodetavat Rannila profiili, siis peale meie muid katusekivide tootjaid Eestis praegu ei ole. Samas tuuakse välisriikidest Eestisse katusematerjale väga palju.

Meie turuosa moodustavad peamiselt elamud ja harjakatused. Kogu Eesti katusekattematerjalide turust on meie osa kaheksa protsenti, mis meie turunishis on tunduvalt rohkem.

Praegu on väga paljudel kinnisvarafirmadel valmis Tallinnas või selle ümbruses asuvate suurte maalappide generaalplaanid, mis kõik ootavad piisavat hulka inimesi, kes suudavad sissemakseid teha. Kahjuks tuleb täna inimeste arvelt välja ehitada ka kõik nendele maadele minevad teed ja kommunikatsioonid, kuigi seaduse järgi peab seda tegema kohalik omavalitsus.

Kõige tõesemat infot saan ma suhtlemisest teiste tehasedirektoritega ja asetäitjatega. Üldiste plaanide tegemiseks tuleb kasutada statistikat ja turu-uuringud.

Me proovime ehitusmaterjalide tootjate liidus teha oma liikmete vahel infoküsitlusi, aga seni on kõik firmad hellad oma andmeid välja andma. Korra me proovisime korraldada vastastikust andmete avalikustamist -- see kukkus läbi. Nüüd me proovime infot omavahel vahetada.

Praegu teeb iga firma uuringuid ja maksab nende eest ise. Me oleme püüdnud teha uuringuid näiteks enne ja pärast reklaamikampaaniat.

Liidu üks ideesid on teha turu-uuringuid ühiselt, mis võimaldab läbi viia suuremaid ja üldisemaid uuringuid -- näiteks sarnaseid firmasid gruppideks jagades.

Lääneriikides on selline praktika väga levinud. Hiljuti tellis Soome ehitusettevõtete liidu grupp firmasid terve Eesti turu kohta põhjaliku uurimuse.

See on protsess -- kõigepealt tullakse oma materjalidega turule ja kui turg läheb selliseks, et on näha, et aasta või kahe pärast saab siin toota, siis tullakse siia tehast rajama. Kõik suured kontsernid omavad Balti riikides ja Venemaal oma müügisesindusi.

Selle aasta põhiülesanne on meil luua liidu liikmeskond. Suurte projektide finantseerimiseks väiksel liidul raha ei ole. Praegu on liidus 23 liiget ja aasta lõpuks loodame kokku saada 30. Muidugi on liidu funktsioonid ka ehitusmaterjalide tootjate huvide kaitse ja turu kohta informatsiooni hankimine.

Me oleme teinud ettepanekuid ehitusmaterjalide standardiseerimise kohta. Sissetoodavad materjalid peavad vastama kvaliteedinõuetele.

Teise asjaoluna, viies toodangut Soome, Venemaale või Poolasse, nõuavad kõik maad materjalide sertifikaate. Iga lokaalne ehitusmaterjalidetootja tahab oma turgu kaitsta. Samuti toob sertifitseerimine raha sisse riigile ning korrastab ka turgu.

Raske öelda, kuid kindlasti liigub. Aga meie ehitajad on küllalt targad ja ma ei usu, et nad selle peale lähevad. Ehitusfirmad peavad andma enda ehitatud hoonetele garantii.

Eraisikul on oht halbade ehitusmaterjalide ohvriks langeda suurem.

Praegu takistavad meid topelttollid, mis on kehtestatud Eestis toodetud ja Venemaale müügiks minevatele kaupadele. Need topelttollid kehtivad ainult Eesti suhtes.

Eesti ehitusmaterjalide tööstus oli orienteeritud ida poole. Kunagi läks sinna enamik Eestis toodetud ehitusmaterjale. Läänes on ehitusmaterjalide turg suurte kontsernide käes.

Ma ei usu, et see tooks kaasa just buumi. Soomlased, rootslased ja sakslased on juba Venemaal ees ootamas. Kuid kindlasti muutuvad Eesti ehitusmaterjalid hinna poolest palju konkurentsivõimelisemaks ja saaks uuendada tehnoloogiat.

Moskvas on palgatasemed ja ehitushinnad siiski hoopis teised kui Eestis. Näiteks kui meie toodang Moskvasse jõuab, siis me müüme seda 60% kallimalt.

Mida kauem topelttollid püsivad, seda rohkem me teiste maade firmadega võrreldes maha jääme. Praegu on areng Venemaal võimuselgusetuse tõttu küll pidurdunud, aga kui see uuesti selgineb, loodavad Eesti ehitajad ja eksportijad sinna tagasi minna.

Jaga lugu:
Hetkel kuum