• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 14.10.96, 01:00

Pakendiaktsiis tõstab alkoholi hinda

ASi Valior Hulgi juhatuse esimehe Madis Ermo sõnul on kohalike õlletootjate pakutav 6kroonine pakendiaktsiis õllepurgilt seesama vahe, mille võrra importõlu pärast kodu- ja välismaise õlle õlleaktsiiside ühtlustamist 1. detsembril odavneks.
Ermo sõnul antakse pakendiaktsiisi seadusega eelised kohalikele õlletootjatele, kes kasutavad enamasti ringlevat klaastaarat. Importõlu on aga kas plekktaaras või Eestis kasutusel olevate tootmisliinide jaoks sobimatutes klaaspudelites.
«Arusaadav, et ühekordne pakend saastab loodust, kuid sama lugu on kilukarbiga,» jätkas Ermo. «Loogiline oleks kehtestada pakendimaks kõigile ühekordsetele pakenditele, mitte ainult alkoholile.»
Jaekaubanduse liidu tegevdirektori Meelis Randmaa sõnul on kohalike õlletootjate pakutud aktsiisimäärad üle mõistuse kõrged. Randmaa sõnul võiks alustada mõnekümnest sendist. «Igasugune tarbimismaksu äge tõus on vesi varimajanduse veskile,» lisas ta.
Eesti õlletootjate liidu juhatuse esimees ja Tartu õlletehase peadirektor Madis Paddar sõnas, et õlletootjad on nii radikaalse projekti välja pakkunud eelkõige seetõttu, et tagastamatu pakend ei tuleks enam Eestisse sisse.
«Mul on väga imelik sõita Tallinna, kui näen neid plekkpurke kraavides. Importöör ja hulgibaas ei vastuta millegi eest,» lausus ta. «Ma tahan, et minu kodumaa oleks ilus ja puhas.»
«Või peavad importöörid ja hulgibaasid selle taara kokku korjama, Eestist välja viima ning utiliseerima,» lisas Paddar. «Meie eesmärk on panna kedagi huvituma selle taara korjamisest.»
Kohalike õlletootjate pakutud seaduseelnõu järgi ei maksustata aktsiisiga Eestis toodetud või pakendatud alkohoolsete jookide ja õlle pakendit, mis osaleb pakendi ringlussüsteemis. Samuti ei maksustata Eestis toodetud või pakendatud eksporditavate alkohoolsete jookide ja õlle pakendit ning Eestit transiidina läbivate alkohoolsete jookide ja õlle pakendit.
Vähendatud aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud või pakendatud alkohoolsete jookide ja õlle tagastuspakendit, mis osaleb pakendi ringlussüsteemis.
Aktsiis makstakse täielikult tagasi Eestisse imporditud alkohoolsete jookide ja õlle ringluspakendilt, mis võtab osa pakendi ringlussüsteemist ja toimetetakse Eestist välja aasta jooksul pärast selle maaletoomist.
Aktsiisi saaks osaliselt tagasi ka selliselt importõlle tagastuspakendilt, mis võtab osa pakendi ringlussüsteemist ja toimetatakse Eestist väljapoole aasta jooksul pärast selle maaletoomist.
Saku õlletehase peadirektori Cardo Remmeli sõnul ringleb Eestis kohalike õlletootjate kasutuses 50 miljonit pudelit. Remmel sõnas, et pakendiaktsiis peab olema selline, et see stimuleeriks keskkonnale säästlikuma ringlustaara kasutamist.
«Ma ei taha küll ähvardada, aga võib juhtuda, et kui aktsiis tuleb väga väike, siis kodumaised õlletootjad lõpetavad üldse ringluspakendi kasutamise,» märkis Madis Paddar. «Võtame aga uue pudeli ja mis selle taaraga tehakse, pole enam meie mure?»
Rahandusministeeriumi avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul on pakendiaktsiisi seadus alles valmimisjärgus ja seda kommenteerida ei ole võimalik. Ta ei soovinud nimetada ka rahandusministeeriumi pakutud aktsiisimäärasid.
«Võin öelda seda, et nad on oluliselt väiksemad kui määrad, mis kohalikud õlletootjad on välja pakkunud,» lisas Ohlau. «Määr peab olema nii kõrge, et soodustaks pudelite korduvkasutamist.»
Rahandusministeeriumi seaduseelnõu kohaselt hakkaks seadus kehtima alkoholi ja õlle osas 1. jaanuaril 1997, muu pakendi osas 1. juulil 1998.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele