16. oktoober 1996
Jaga lugu:

Moskva käitumine mõjutab Ida-Euroopa börse

Venemaa majanduse edenemine ja poliitika stabiilsus ning Boriss Jeltsini tagasivalimine on Venemaa idanaabreid rõõmustanud. Lisaks on suvel toimunud tõus Moskva börsil levinud naaberriikidesse, kus pärast kevadist hoogsat kursitõusu valitses suhteline vaikus.

Ida-Euroopa börsidest on kõige paremini läinud Budapesti börsil, natuke halvemini Varssavi börsil ning traditsioonilist aeglast arengut jätkab suurim, Praha börs.

«Sügisel võivad Ida-Euroopa börsidel kursid muutuda, kuna need on täielikult sõltuvad lääne kapitalist, mis on väga liikuv ja närviline,» kirjeldab olukorda üks analüütik. «Investeerijatel on meeles 1995. a suured kursilangused ja nad tahavad selle kordumist vältida. Seepärast on nad valmis kohe oma raha minema viima, kui ilmneb märke kursside alanemisest.»

Ungaris on neist kolmest riigist halvim konjunktuur. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) peaks suurenema ainult ühe protsendi, inflatsioon on endiselt kõrge (24%) ja töötus on 10%.

Et pidurdada importi ja vähendada kaubandusbilansi puudujääki, on Ungari kehtestanud impordimaksu, mis nüüd vähehaaval kaob. See peaks elavdama väliskaupade ostmist.

Berliner Bank soovitab oma viimases kuuanalüüsis osta kahe suure Ungari tööstusfirma, gaasi- ja naftafirma MOL ning plastitehase Pannonplast aktsiaid. MOLi esimese poolaasta kasum kasvas mullusega võrreldes 200% ja oli 1,295 miljardit Eesti krooni. Teisel poolaastal on MOLi seisukohalt negatiivne see, et Venemaa tõstab gaasi hinda, kuid MOL peab säilitama oma hinna aastavahetuseni. Plastitehas Pannonplast on spetsialiseerunud ehitustööstusele. Tema selle aasta puhaskasum peaks kasvama 92,5 miljoni Eesti kroonini.

Poola uus peaminister Wlodzimierz Cimoszewicz tagandas suvel ametist ministri, kes levitas kuuldusi kommunistide ja maapartei koalitsiooni lagunemisest. Siiski pole erakorraliste valimiste oht kadunud.

Samal ajal on majanduskasv mõnevõrra pidurdunud. Kui mullu suurenes RKT seitse protsenti, siis tänavu «ainult» viis protsenti. Zloti kurss on tõusnud 12%, mis tekitab probleeme ekspordiettevõtetele. Ekspordi vähenemine ja tugev Poola ostuvõime on süvendanud kaubandusbilansi puudujääki, mis on kärisenud 0,8 miljardilt dollarilt 1994. a nüüd seitsmele miljardile dollarile.

Välisinvesteerijad on naasnud Varssavi börsile, kuid poolakad ise on väga ettevaatlikud. Nad säästavad raha 24 uusemissiooniks, mis on kavas sügisel. Üks huvipakkuvamaid on ehitusfirma Exbud aktsia. Seoses Saksamaa ehituskonjunktuuri halvenemisega on Exbud suunanud oma tegevuse Poolasse. Kasum aktsia pealt kasvab umbes 15% ja on 9,7 krooni. Suured investeeringud on vähendanud maiustusefirma Jutrzenka kasumi aktsia kohta 29,6 kroonini.

Tshehhi põhilised majandusnäitajad on head. Töötus on väike (3%), inflatsioon 9% ja majanduskasv tänavu 5,5% ning tuleval aastal 6%.

Nagu Poolalgi, on Tshehhi õnnetuseks tugev valuuta, mis raskendab eksporti ja suurendab kaubandusbilansi puudujääki. Kuna devalveerimisohtu peetakse väikeseks, siis voolab väliskapital sisse, et lõigata kasu kõrgest intressitasemest.

Praha börsi on mõjutanud suure Kreditni panga pankrot, mis peletas suvel välisinvesteerijaid eemale, kuid esimesel juulil jõustunud karmim börsiseadus on toonud neid jälle tagasi.

Populaarseim on söetöötlemisettevõtte Deza aktsia. Tema puhaskasum on tänavu 28,7 miljonit Eesti krooni. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum