• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamine aitab haridust

    Paljudes Eesti koolides on olukord väga halb. Koolimajad lagunevad ja on kohati varisemisohtlikud, koolides puuduvad kaasaegsed õppevahendid ja võimekad õpetajad lahkuvad parematele jahimaadele, sest tasu, mis nad laste õpetamise eest saavad, on naeruväärselt väike. Kuna valitsus ja riigikogu peavad järgneval neljal aastal prioriteetseks sõjaväe totaalset relvastamist, siis ei jää haridussüsteemi korrastamiseks enam muud võimalust kui koolide erastamine ja hariduse muutmine tasuliseks.
    Äripäev arvab, et paljusid koolitusega seotud probleeme aitab lahendada erakapitali kaasamine haridussüsteemi. On hea meel tõdeda, et sarnasel seisukohal on peale valitsuskoalitsiooni kuuluva reformierakonna ka peaminister Tiit Vähi, kes on kahe käega härjal sarvist haaranud ja andnud haridusministrile korralduse töötada välja programm, mille järgi hakatakse järk-järgult suurendama erasektori osatähtsust hariduses.
    Toimetus on seisukohal, et ka tulevikus peab riik hoolitsema, et kõigil kodanikel on võimalik põhiharidust omandada tasuta. Keskhariduse omandamine peab aga muutuma tasuliseks. Suuremates linnades ja maakonnakeskustes asuvatest keskkoolidest või gümnaasiumitest tuleb osa erastada. See tekitab koolide vahel konkurentsi, mis kindlasti kiirendab kogu süsteemi arengut.
    Selge on see, et kõiki keskharidust jagavaid õppeasutusi ei saa erastada ja sellepärast peab keskhariduse omandamine muutuma tasuliseks ka riigi omanduses olevates õppeasutustes. Kuna mitmed koolid maksustavad varjatult juba praegu oma õpilasi, siis ei tohiks õppemaksu kehtestamine olla eriti keeruline ettevõtmine.
    Riigile kuuluvates koolides ei tohiks õppemaks olla üüratult suur ja selle võiks kehtestada kohalik omavalitsus, kes hakkaks ka õppuritelt kogutavat raha koolide vahel laiali jagama. Välistada tuleb aga võimalus, et omavalitsus hakkab raha kulutama Tallinna inglise kolledzhi sarnaste eliitkoolide rajamiseks. See peab jääma erakoolide ülesandeks.
    Lisaks keskharidusele tuleb kindlasti tasuliseks muuta ka kõrg- ja kutsehariduse omandamine. Riik kulutab käesoleval aastal kutsekoolidele 256 miljonit krooni ja kõrgkoolidele 294 miljonit krooni. Samas on aga mitme eriala spetsialistide koolitamisel tegemist ilmse ületootmisega.
    Finantseerida riigieelarvest inimeste koolitamist, kes pärast kooli lõppu ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, on raha raiskamine ja sellepärast on positiivne haridusministeeriumi soov kaotada Eesti 80 kutsekoolist ligi pooled.
    Kutse- ja kõrgkoolis õppimise kulud peaksid katma õppija ja tema vanemad. Kui vanematel puudub selleks võimalus, siis peab õpilane sõlmima enda koolitamise rahastamiseks lepingu tulevase tööandjaga või võtma selleks pangast laenu. Erafirma või riigiga lepingu sõlmimine kindlustaks õppurile ka pärast kooli lõpetamist töökohaga.
    Võimalusi õppetöö finantseerimiseks on mitmeid. Inimene peab oma majanduslikku olukorda arvestades valima talle sobiva. Teadmine, et haridust saab omandada tasuta, peab muutuma ajalooks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.