Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamine aitab haridust

    Paljudes Eesti koolides on olukord väga halb. Koolimajad lagunevad ja on kohati varisemisohtlikud, koolides puuduvad kaasaegsed õppevahendid ja võimekad õpetajad lahkuvad parematele jahimaadele, sest tasu, mis nad laste õpetamise eest saavad, on naeruväärselt väike. Kuna valitsus ja riigikogu peavad järgneval neljal aastal prioriteetseks sõjaväe totaalset relvastamist, siis ei jää haridussüsteemi korrastamiseks enam muud võimalust kui koolide erastamine ja hariduse muutmine tasuliseks.
    Äripäev arvab, et paljusid koolitusega seotud probleeme aitab lahendada erakapitali kaasamine haridussüsteemi. On hea meel tõdeda, et sarnasel seisukohal on peale valitsuskoalitsiooni kuuluva reformierakonna ka peaminister Tiit Vähi, kes on kahe käega härjal sarvist haaranud ja andnud haridusministrile korralduse töötada välja programm, mille järgi hakatakse järk-järgult suurendama erasektori osatähtsust hariduses.
    Toimetus on seisukohal, et ka tulevikus peab riik hoolitsema, et kõigil kodanikel on võimalik põhiharidust omandada tasuta. Keskhariduse omandamine peab aga muutuma tasuliseks. Suuremates linnades ja maakonnakeskustes asuvatest keskkoolidest või gümnaasiumitest tuleb osa erastada. See tekitab koolide vahel konkurentsi, mis kindlasti kiirendab kogu süsteemi arengut.
    Selge on see, et kõiki keskharidust jagavaid õppeasutusi ei saa erastada ja sellepärast peab keskhariduse omandamine muutuma tasuliseks ka riigi omanduses olevates õppeasutustes. Kuna mitmed koolid maksustavad varjatult juba praegu oma õpilasi, siis ei tohiks õppemaksu kehtestamine olla eriti keeruline ettevõtmine.
    Riigile kuuluvates koolides ei tohiks õppemaks olla üüratult suur ja selle võiks kehtestada kohalik omavalitsus, kes hakkaks ka õppuritelt kogutavat raha koolide vahel laiali jagama. Välistada tuleb aga võimalus, et omavalitsus hakkab raha kulutama Tallinna inglise kolledzhi sarnaste eliitkoolide rajamiseks. See peab jääma erakoolide ülesandeks.
    Lisaks keskharidusele tuleb kindlasti tasuliseks muuta ka kõrg- ja kutsehariduse omandamine. Riik kulutab käesoleval aastal kutsekoolidele 256 miljonit krooni ja kõrgkoolidele 294 miljonit krooni. Samas on aga mitme eriala spetsialistide koolitamisel tegemist ilmse ületootmisega.
    Finantseerida riigieelarvest inimeste koolitamist, kes pärast kooli lõppu ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, on raha raiskamine ja sellepärast on positiivne haridusministeeriumi soov kaotada Eesti 80 kutsekoolist ligi pooled.
    Kutse- ja kõrgkoolis õppimise kulud peaksid katma õppija ja tema vanemad. Kui vanematel puudub selleks võimalus, siis peab õpilane sõlmima enda koolitamise rahastamiseks lepingu tulevase tööandjaga või võtma selleks pangast laenu. Erafirma või riigiga lepingu sõlmimine kindlustaks õppurile ka pärast kooli lõpetamist töökohaga.
    Võimalusi õppetöö finantseerimiseks on mitmeid. Inimene peab oma majanduslikku olukorda arvestades valima talle sobiva. Teadmine, et haridust saab omandada tasuta, peab muutuma ajalooks.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.