23. oktoober 1996 kell 22:00

Erastamine aitab haridust

Paljudes Eesti koolides on olukord väga halb. Koolimajad lagunevad ja on kohati varisemisohtlikud, koolides puuduvad kaasaegsed õppevahendid ja võimekad õpetajad lahkuvad parematele jahimaadele, sest tasu, mis nad laste õpetamise eest saavad, on naeruväärselt väike. Kuna valitsus ja riigikogu peavad järgneval neljal aastal prioriteetseks sõjaväe totaalset relvastamist, siis ei jää haridussüsteemi korrastamiseks enam muud võimalust kui koolide erastamine ja hariduse muutmine tasuliseks.

Äripäev arvab, et paljusid koolitusega seotud probleeme aitab lahendada erakapitali kaasamine haridussüsteemi. On hea meel tõdeda, et sarnasel seisukohal on peale valitsuskoalitsiooni kuuluva reformierakonna ka peaminister Tiit Vähi, kes on kahe käega härjal sarvist haaranud ja andnud haridusministrile korralduse töötada välja programm, mille järgi hakatakse järk-järgult suurendama erasektori osatähtsust hariduses.

Toimetus on seisukohal, et ka tulevikus peab riik hoolitsema, et kõigil kodanikel on võimalik põhiharidust omandada tasuta. Keskhariduse omandamine peab aga muutuma tasuliseks. Suuremates linnades ja maakonnakeskustes asuvatest keskkoolidest või gümnaasiumitest tuleb osa erastada. See tekitab koolide vahel konkurentsi, mis kindlasti kiirendab kogu süsteemi arengut.

Selge on see, et kõiki keskharidust jagavaid õppeasutusi ei saa erastada ja sellepärast peab keskhariduse omandamine muutuma tasuliseks ka riigi omanduses olevates õppeasutustes. Kuna mitmed koolid maksustavad varjatult juba praegu oma õpilasi, siis ei tohiks õppemaksu kehtestamine olla eriti keeruline ettevõtmine.

Riigile kuuluvates koolides ei tohiks õppemaks olla üüratult suur ja selle võiks kehtestada kohalik omavalitsus, kes hakkaks ka õppuritelt kogutavat raha koolide vahel laiali jagama. Välistada tuleb aga võimalus, et omavalitsus hakkab raha kulutama Tallinna inglise kolledzhi sarnaste eliitkoolide rajamiseks. See peab jääma erakoolide ülesandeks.

Lisaks keskharidusele tuleb kindlasti tasuliseks muuta ka kõrg- ja kutsehariduse omandamine. Riik kulutab käesoleval aastal kutsekoolidele 256 miljonit krooni ja kõrgkoolidele 294 miljonit krooni. Samas on aga mitme eriala spetsialistide koolitamisel tegemist ilmse ületootmisega.

Finantseerida riigieelarvest inimeste koolitamist, kes pärast kooli lõppu ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, on raha raiskamine ja sellepärast on positiivne haridusministeeriumi soov kaotada Eesti 80 kutsekoolist ligi pooled.

Kutse- ja kõrgkoolis õppimise kulud peaksid katma õppija ja tema vanemad. Kui vanematel puudub selleks võimalus, siis peab õpilane sõlmima enda koolitamise rahastamiseks lepingu tulevase tööandjaga või võtma selleks pangast laenu. Erafirma või riigiga lepingu sõlmimine kindlustaks õppurile ka pärast kooli lõpetamist töökohaga.

Võimalusi õppetöö finantseerimiseks on mitmeid. Inimene peab oma majanduslikku olukorda arvestades valima talle sobiva. Teadmine, et haridust saab omandada tasuta, peab muutuma ajalooks.

Hetkel kuum