- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljandi avab ukse Euroopasse
Viljandi uksetehas on Balti riikide suurim
Eesti Külaehituse ettevõtete toitmiseks rajati 1990. aastate alguses Viljandisse hiigelsuur ukse- ja aknatehas. Tehase osanikud olid kümme kolhoosiehituskontorit ja esialgu ka Soome ühe juhtiva ehitusmaterjalide firma Makro-Talo OY tütarfirma Matek. Soomlased tõid Viljandisse Austria, Itaalia ja Soome seadmed.
Tehas käivitati 1991. aastal ja selle projektvõimsus oli 65 000 akent ning 60 000 ust aastas ehk keskmiselt 5420 akent ja 5000 ust kuus.
«Kolhoosiehituskontorid ei suutnud tehast korralikult tööle panna ja turusituatsioon oli viis aastat tagasi küllalt vilets,» räägib endine Viljandi KEKi juhataja, praegu ASi Viljandi Aken ja Uks peadirektor Olavi Liivandi. Ehituskontorid lagunesid ja tehase osakud läksid neist tekkinud erafirmadele. Haistes soodsat tehingut, tahtis Soome suurim aknatootja Fenestra OY tehast odavalt ära osta. Kuna tehas oli aga 20 miljoni kroonise laenu tagatiseks panditud Ühispangale, eelistas pank uue omanikuna ASi Viljandi KEK-Trading. Firma juht Imre Michalsky ostis 1995. aastal aktsiad kokku ja hakkas koostama uut äriplaani.
Viimasel paaril aastal on Viljandi ukse- ja aknatehase käive olnud pisut alla kümne miljoni krooni ja kahjum koos amortisatsiooniga 13--14 miljonit krooni aastas. Praeguse äriplaani järgi on kasum nullis, kui tehas saavutab kuukäibeks vähemalt 3,5 miljonit krooni. Selle tähiseni jõuti esimest korda sel suvel.
Tehase novembrikäibeks kavandab müügidirektor Inno Valo 6--7 miljonit krooni. Järgmisel aastal tahetakse parematel kuudel ületada 10 miljoni krooni piir. Tehases on 240 töötajat, millega ta on ASi Mulgi Meier järel suuruselt teine tööandja Viljandis.
Aasta tagasi ütles ASi Haapsalu Uksetehas peadirektor Ago Soomre, et nende tehas on uste masstootjana Eestis monopoolne. Tollal valmistati Haapsalus 2000 ust kuus. Viljandi Aken ja Uks polnud aasta tagasi veel konkurent, kuid praegu toodetakse seal kuni kolmandiku võrra rohkem uksi kui Haapsalus.
«Ma soovitan Viljandi kolleegide väljaöeldud numbritesse suhtuda ettevaatlikult,» lausub Soomre.
«Me areneme praegu nii kiiresti, et konkurentidele on see ootamatu, nad on harjunud teadmisega Viljandis peaaegu seisvast suurest tehasest,» märgib Inno Valo.
Viljandi tehase suuremad eksporditurud on Rootsi, USA, Leedu ja Venemaa. «Meie strateegia on maksimaalne müük Eestist välja, sest siinne turg jääb tehase võimsusele väikeseks,» märgib Olavi Liivandi.
«Oleme püüdnud turgu võimalikult hajutada, sest saime ühe väga suure tellija ärakukkumisel kõvasti kõrvetada ja pidime päris kaua spetsiaalselt talle toodetud uksi mujale müügiks pakkuma,» lisab Inno Valo. Viljandi tehas on loonud tütarettevõtted Riias, Kiievis, Kaunases ja oma esindaja on ka Moskvas.
«Edukaks eksportimiseks peab tehas olema väga võimas, et saaks kiiresti suuri partiisid valmistada,» märgib Ago Soomre. Ta lisab, et Eestis pole ühtegi päris suurt akna- või uksetootjat ja Euroopa mastaapides on meie tehased kõik ainult pisikesed ettevõtted.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Suur uusarenduste ülevaade
Tagasi Äripäeva esilehele