• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Must pesu sai pestud

    Vähi sõnul lepiti juba kümme päeva enne valimisi kokku, et pärast tulemuste selgumist tulevad kõik valitsuskoalitsiooni ministrid Näituse tänava residentsi ja räägivad suu puhtaks. Nii ka läks. Kõik ministrid said sõna ja Vähi võttis tagasi oma ütluse, et reformierakonna ministrid ei tule oma tööga toime, ütles Kallas.
    «Tunnistasime, et valimislahingute õhinas tegid möödalaske nii mõlemad parteid kui ka pea- ja välisminister,» märkisid Vähi ja Kallas.
    Mõlemad mehed nägid Edgar Savisaare intervjuus Äripäevale 25. oktoobril, st valitsuse hädaistungi päeva hommikul, kiilulöömist koonderakonna ja reformierakonna ning Vähi ja Kallase vahele. Nähes vaimusilmas valitsuse lagunemise puhul käsi hõõruvat Savisaart ja mõningaid põllumeeste liidreid, aidanud keskerakonna esimehe mõtteavaldused Äripäevas neil tülidele väga kiiresti punkti panna.
    Savisaar ilmselt sellega ei rehkendanud, kuigi väitis vastupidist. Tema enda arvamust ei õnnestunud küsida, sest intervjuuks kokku lepitud ajal pühapäeval kella 12.00st kuni lehe trükkiminekuni kordas meeldiv naisehääl Savisaare mobiilil tüütuseni tuntud teksti.
    Vähi ja Kallas toonitasid, et koalitsioonilepingu põhjal kirjutatakse kokku KMÜ ja reformierakonna ühine programm, kus on kirjas lähiaja konkreetsed sammud. Valitsusliidu nabanööriks pidasid nad 1997. aasta riigieelarve projekti, kuhu viiakse sisse mõlemale osapoolele vajalikud ja vastuvõetavad muudatused.
    Kallase sõnutsi on Vähi nn kümnes käsus väga palju reformierakonnale sümpaatseid ideid, mis vajavad siiski tõsiseid läbirääkimisi. «Me tahame astuda ikkagi kaalukaid samme ettevõtluskeskkonna parandamiseks,» rõhutas oravapartei esimees. Tema sõnul ei maksa tõsiselt võtta Savisaare jutte, et raha on hakanud reformierakonna tagant ära langema. Savisaar räägib neid jutte juba poolteist aastat, ütles Kallas.
    Osa sponsoreid lõpetavad toetamise, nende asemele tulevad aga uued, oli Kallas täis optimismi ja rahulolu.
    Vähi ütles raha kohta vaid niipalju, et koonderakonnal pole kunagi olnud seda jalaga segada. «Me ajame poliitikat oma põhimõtete järgi ega müü neid kuitahes suure raha eest,» raius peaminister.
    Ta oli nõus välisministri arvamusega, et Eesti riikliku julgeoleku tugevdamisel on vaja kompromissi kaitse- ja siseministeeriumi kulutuste osas. Lahtimõtestatult tähendaks see osa kavandatud raha voolu Andrus Ööveli ministeeriumi kassast Märt Raski ametkonna kassasse.
    Siim Kallas kinnitas, et endiselt on õhus tema kohtumine Venemaa välisministri Jevgeni Primakoviga, mis avaks loodetavasti tee ka Tiit Vähi kohtumisele oma Vene ametivenna Viktor Tshernomõrdiniga.
    Nii Vähi kui ka Kallas arvasid, et Eesti-Vene suhetes on praegu prioriteetne piirilepingu sõlmimine, mis viiks kahe naabri vahekorra soojenemisele ning tõotaks Eestile ka majanduslikku kasu (võimalikud vabakaubanduslepingud, mida meie ärimehed pikisilmi ootavad).
    Akadeemik Mihhail Bronshteini rehkenduste järgi kaotab Eesti igal aastal oma vildaka Vene-poliitika tõttu 600 mln dollarit. Peaminister ja välisminister olid optimistlikud, et Eesti-Vene piirileping allkirjastatakse veel tänavu.
    Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson selgitas eile Äripäevale oma avaldust, et talvel läheb koalitsioon niikuinii lõhki. Tema sõnul on praegune valitsusliit ebaloomulik nähtus.
    Jürgensoni sõnutsi ei saa sellist valitsusliitu mitte kuidagi toetada. Jürgensoni arvates oleks loomulikum paremtsentristlik koalitsioon, kuhu kuuluksid reformierakond, isamaliit, koonderakond ja mõõdukad. Kallas ütles Jürgensoni mõtteavaldust kommenteerides, et keskeltläbi kord iga poole aasta tagant on koalitsioonis tekkinud üsna tõsised pinged, ennustama ta aga ei hakkaks.
    Vähi sõnas selle peale nii: «Valitsuskriis tooks Eestile kaasa tugeva tagasilöögi ja kahju nii sisepoliitilises, majanduslikus kui ka rahvusvahelises plaanis. Seetõttu püüame seda igati vältida.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.