Riikide elatustase ühtlustub

Euroopa komisjoni aruanne, mis tervikuna avalikustatakse homme, käsitleb põhjalikult Euroopa Liidu eri regioonidele antava toetuse efektiivsust. Selleks kulub ligi kolmandik ELi 90 miljardi ECU suurusest aastaeelarvest.

Uurimus hõlmas aastaid 1983--1993 ning selle alusel hakatakse reformima regionaalsete toetuste süsteemi. Ilma niisuguse reformita ei suuda Euroopa Liit alustada vaesemate, mahuka põllumajandusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vastuvõttu. Üldise arvamuse kohaselt käiks senise poliitika rakendamine uustulnukate suhtes ELile üle jõu.

Suurima majanduskasvu neil aastail on saavutanud Iirimaa, samuti Hispaania. «Vaese neliku» riikide ehk Iirimaa, Hispaania, Kreeka ja Portugali keskmine sissetulek inimese kohta moodustas 1983. aastal 66 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, 1995. aastal aga juba 76 protsenti.

Saavutatud edu võib need neli riiki pärast 1999. aasta eelarvekõnelusi Euroopa Liidu ulatuslikest toetussummadest ilma jätta. Eriti käib see Iirimaale kohta, kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on tõusnud 63,6 protsendilt ELi keskmisest tasemest 1983. aastal 89,9 protsendile 1995. aastal.

Aruanne näitab, et Britannia on võrreldes teiste Euroopa riikidega saavutanud suuremat edu uute töökohtade loomisel ja tööpuuduse vähendamisel.

Samas kinnitavad raporti tulemused ka lõhet riigi rikka lõuna- ja vaesema põhjaosa vahel ning seab kahtluse alla konservatiivide valitsuse väited, nagu oleks nende majanduspoliitika kasulik kogu riigile. Briti valitsus ongi aruande järeldused kummutanud. FT-ETA