Reklaami väljaviimine ETVst võib teoks saada

Eraringhäälingu esindajaid koondav ringhäälingute liit on esitanud ringhäälingunõukogule korduvalt kirja, milles erakanalite esindajad paluvad kaaluda Eesti Televisiooni reklaamimahu ümbervaatamist. Kehtiva ringhäälinguseaduse kohaselt võib reklaamimaht ETVs olla kuni 5% programmi mahust. Ringhäälingute liidu ettepanekul peaks aga reklaamimüüki piirama 5 protsendini tunnis, mis vähendaks ETV peadirektori Hagi Sheini hinnangul ETV reklaamimahtu «umbes poole võrra».

Ringhäälingute liidu esimees Ilmar Taska ei varja, et liidu ettepanekul on seos algava jõuluhooajaga, mil reklaamiandja rahakoti sangad taas heldemalt valla pääsevad. Möödunud aasta jõulude ootel vaatasid erakanalite juhid jõetus vihas, kuidas ETV programmi maht hakkas ootamatu elastsusega kordussaadete arvel paisuma ning imes endasse 5% piirangust hoolimata suurema osa reklaamirahast. Erakanalitele jäid tühjad pihud.

Tänavu tahavad erakanalid olla pisut kavalamad kui ETV. Kui erakanalite ettepanek kehtestada ETV-le veel sel aastal reklaamipiirang 5% tunnis, leiab toetust, siis väheneb Taska sõnutsi riigitelevisiooni reklaamimaht. «Nad on sunnitud tõstma hinda ning see annaks erakanalitele pisut hapnikku juurde,» selgitab ta jõulukingituse eesmärki.

Ringhäälingu nõukogu esimees Paul-Eerik Rummo on veendunud, et praegune ETV finantseerimiskord tuleb kiiremas korras ringhäälinguseaduse parandamise teel muuta. Muu hulgas on Rummo kindel, et avalik-õiguslik televisioon pole asutus, mis peaks tegelema reklaami müümisega. Ta toetab TV 3programmidirektori Toomas Lepa arvamust, et Eesti Televisioonist peaks saama üldjoontes sama laadi teleasutus nagu on konservatiivsel Inglismaal BBC -- kvaliteetne, tagasihoidlik ja reklaamita.

Ringhäälingute liidu ettepanekut vähendada ETV reklaamimahtu viie protsendini tunnis pole ringhäälingunõukogu Rummo sõnutsi veel kaalunud. «Me arvestame seda kui ühte ettepanekut ringhäälinguseaduse muutmiseks,» sõnab ta. Rummo on seisukohal, et ETV ümber puhkenud kired, mis puudutavad nii reklaamimüüki kui avalik-õigusliku televisiooni funktsiooni üldse, tuleb lahendada ühe korraga uue ringhäälinguseaduse abil.

«Ma pole kindel, et oleks otstarbekas kehtestada mingit vaheetappi, enne kui ringhäälinguseaduse muudatused pole paigas,» leiab ta. Samas on ringhäälingunõukogu esimees kindel, et kui reklaamimüük ETVs lõpetatakse, ei saa see toimuda üleöö, vaid üleminekuperioodi abil, arvestades kehtivaid reklaamilepinguid.

Ringhäälinguseaduse kohaselt kuulub reklaamimüük ETV finantseerimisallikate hulka riigieelarvest saadava toetuse kõrval. Erakanalite jaoks on reklaam ainus tuluallikas, mis aitab neil elus püsida.

ETV peadirektor Hagi Shein püstitab probleemi teise nurga alt. «Viga on selles, et riik andis turgu analüüsimata tegevusloa liiga mitmele majanduslikult nõrgale telekanalile,» toob ta välja oma seisukoha. «Eesti kannataks nii majanduslikult kui moraalselt välja kaks telekanalit,» lisab ta. Paraku on see rong juba läinud.

«Aga palun,» ütleb Shein ettepaneku kohta lõpetada reklaami näitamine ETVs. «Eesti Televisioon on nõus meeleldi reklaamist loobuma, kui selle asemele leitakse täiendav finantseerimisallikas,» sõnab ta pilku arvutilt tõstmata.

Kuna lubamaksu kehtestamist pole siiani võimalikuks peetud ning ETV-l puudub seadusega võimalus teha tehinguid kinnisvaraga, kus ta paikneb, saab reklaami kompensatsioon tulla esialgu vaid riigi eelarvest, lisab peadirektor.

Soovitud suurusjärgus on raha riigieelarvest aga visa tulema. ETV järgmise aasta eelarve külmutati riigikogus eelmise aasta tasemele (70 miljonit krooni taotletud 82 miljoni asemel).

Reklaami väljaviimine ETVst nõuab poliitilist otsust. Uuringutefirma Baltic Media Fact teleuuringuid silmitsedes on selge, et reklaamiandja Eesti Televisiooni vähemalt esialgu vabatahtlikult ei hülga. Reitingute kohaselt on ETV erakanalitest konkurentidega võrreldes vaatajale seni kõige südamelähedasem olnud. Septembrikuu 35 enim vaatajaid kogunud saate hulgas oli ETV saateid 27, neist kahekasa esikümnes.

Reitingu järgi tegutsevat reklaamiandjat jätab külmaks väide, et erakanalid suudaksid pakkuda märksa paremat programmi ning köita ETVst suurema hulga vaatajate tähelepanu, kui nad saaksid endale kasvõi osa ETV reklaamirahast.

«Reklaami väljaviimisest Eesti Televisioonist on räägitud pikalt, nüüd tuleb hakata midagi tegema,» võtab Rummo resoluutse seisukoha. Praegu seisab «millegi tegemine» Rummo sõnutsi sagedastes väliskomandeeringutes viibiva kultuuriminister Jaak Alliku taga, kelle valdusalas olevale ministeeriumile on tehtud ülesandeks moodustada ringhäälinguseaduse muutmist arutav komisjon. «Ma olen saanud Allikult lubaduse, et hiljemalt novembri alguses hakkavad asjad liikuma,» lisab Rummo.