Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Devalveerimise kampaania ennetamiseks

    Leedus valimised võitnud Isamaaliit tahab asuda ravima kaubavahetuse defitsiiti. Ütlen ravima, sest enamasti kiputakse riigi majanduse üle otsustama selle järgi, millise märgiga on tema jooksva konto bilanss. Tõsiasi, et Leedu oma valuutakomiteel rajanevast süsteemist ekspordi toetamise nimel loobuda kavatseb, annab tõenäoliselt uut indu ka Eesti vastavatele tegelastele, kes viimased neli aastat on järjepanu krooni peatset kukkumist lootnud või ennustanud. Et järjekordset devalveerimiskampaaniat ennetada, tahaksingi pisut analüüsida maksebilansi jooksva konto puudujäägi kui Ida-Euroopat kummitava tondi olemust.
    Maksebilansi jooksva konto puudujääk näitab eelkõige seda, et riik kasutab rohkem vahendeid, kui ta ise toodab, ehk teisisõnu on lihtsalt tegemist laenamisega. Laenu tuleb aga hinnata eelkõige selle järgi, millisel otstarbel seda kasutatakse. Kuna kõik endised plaanimajandusega riigid vajavad oma majanduse efektiivsuse tõstmiseks suurel hulgal imporditavat tehnoloogiat, siis pole ka ime, et riigid, kus reformid on toimunud kõige kiiremini, paistavad ka silma jooksva konto puudujäägi poolest. Nimetatud «pahest» on suutnud hoiduda vaid riigid, mille majandus on rajatud tooraine ekspordile ning kus sisulist majanduse restruktureerimist ei ole veel alustatud.
    Riigi maksebilanss koosneb kolmest komponendist -- jooksev konto, kapitali konto ning riiklikud reservid, mille saldod peavad kokku andma nulli, sest nagu iga bilanss, nii peab ka vigadeta koostatud maksebilanss olema tasakaalus. Äraseletatuna tähendab see, et riiki tulnud valuuta ei saa kuhugi kaduda, vaid tema eest tuleb kas midagi välismaalt osta või siis säilitada seda (nt Eesti Pangas) riiklike reservidena. Viimased aastad oleme me rõõmustanud Eestisse saabuvate välisinvesteeringute üle, samal ajal kui impordi kiire kasv on nii mõnegi «eksperdi» pannud kroonile peatset hukku ennustama. Milline siis oleks olnud alternatiiv? Kuna keegi loodetavasti ei eita välisinvesteeringute vajalikkust, siis jääb üle vaid kaks võimalust. Esimene on osta välismaalt majanduse arendamiseks vajalikke kaupu ning teine on saadud valuuta hoidmine Eesti Pangas. Teise variandi puhul tekiks aga küsimus, milleks meil seda välismaalt laenatavat raha üldse vaja on, kui me sellega muud ei mõista teha kui keskpanga keldrisse toppida? Arendades seda loogikat natuke edasi, võib jõuda järgmise, mõnele merkantilistlikult mõtlevale lugejale isegi ketserlikuna tunduva väiteni. Kui suur raha sissevool riiki ei põhjusta maksebilansi jooksva konto puudujääki, siis tõenäoliselt ei olnud seda raha sissevoolu majanduse arendamise seisukohalt vaadatuna tarvis.
    Eri riigid on oma majanduse arengult erinevates faasides. Ühed vajavad kapitali tootmise arendamiseks, teised tasuvad eelmise põlvkonna poolt majanduse arendamiseks võetud laene, kolmandad annavad laenu ning neljandad tarbivad neile tagastatavate laenude arvel. Seejuures liiguvad riigid aeglaselt ühest faasist teise. Eesti on hetkel kindlalt esimeses faasis, samas kui Saksamaa on sellel sajandil liikunud esimesest faasist teise ning aeglaselt kolmandasse faasi. Jaapan jälle on oma suure jooksva konto ülejäägiga olnud kümneid aastaid kolmandas faasis ning on alles hiljuti hakanud nihkuma tarbimise suurenemise poole. USA seevastu on hoolega tarbinud pea kogu sõjajärgse aja ning on nüüd tänu välisinvesteeringute suurenemisele nihkunud esimese faasi poole. Loomulikult on selline jaotus tinglik ning vaieldav, kuid see näitab, et teatud etapil riigid lihtsalt vajavad rohkem vahendeid, kui nad toodavad. Seetõttu ei maksa ka Eesti jooksva konto puudujäägi pärast üleliia muretseda. Ajapikku muutub see iseenesest ülejäägiks.
    Illustreerimaks seda, kui totter on ekspordi ja impordi vastavalt heaks ning halvaks liigitamine, toon lõpetuseks veel ühe lühikese näite. Kuna ühe riigi eksport on teise riigi seisukohast import, siis maailma kõikide riikide eksport peab olema võrdne maailma kõikide riikide impordiga. Järelikult väide, et eksport on hea ja import on halb on samane väitega, et kõik riigid ei saa üheaegselt elada hästi, kui nad omavahel kauplevad! Viimase väite rumalust ei ole aga tarvis lugejale tõestada.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kui ise ei jõua enam müüa: Eesti korvpallimeistri leidlik viis uute partnerite leidmiseks
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Soome president Stubb tervitas Vabaduse väljakul linnarahvast
President Alar Karis ja Sirje Karis tervitasid riigivisiidile saabunud Soome presidendipaari Vabaduse väljakul, president Alexander Stubb asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tervitas linnarahvast.
President Alar Karis ja Sirje Karis tervitasid riigivisiidile saabunud Soome presidendipaari Vabaduse väljakul, president Alexander Stubb asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tervitas linnarahvast.