Eesti-Vene piiriläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhtinud Raul Mälk ütles eile Londonist, et ta vaatab kohtumisele optimistlikult, kuna eeltöö heade tulemuste saavutamiseks on tehtud. Ta lisas, et suhete normaliseerumine on nii Eestile kui Venemaale praegu poliitiliselt vajalik ja kasulik ning mõlemad riigid on sellest huvitatud.

Mälk ütles, et sellise piirilepingu sõlmimine, mis jätab Narva ja Petseri tagused alad Eesti koosseisust välja, ei loo ohtu Eesti riigile. Ta ei pidanud õigeks paljude eestlaste arusaama, et kui anda venelastele näpp, võtavad nad terve käe.

«Vaadates laiemalt, on selge, et peatähelepanu tuleb suunata sellele, et nii Eesti kui Venemaa on osa ühinevast Euroopast ja piirilepingu sõlmimine kahe riigi vahel saab riikide julgeolekut ainult suurendada,» kinnitas Mälk. Delegatsioonid on kohtumiseks valmis

Välisministeeriumi esindaja Jüri Arusoo väitis eile õhtul, et seda, millise pakkumuse Siim Kallas täna Jevgeni Primakovile teeb, ei saa veel välja öelda. Ta ütles, et kindlasti ei lähe Eesti delegatsioon vastuollu põhiseadusega.

Vene saatkonnast Tallinnas öeldi eile, et Venemaa delegatsioon paneb kohtumisele suuri lootusi, nähes selles läbimurdevõimalust, mille nurjumine on ohuks edasiste heanaaberlike suhete arendamisel.

Tiit Reiman majandusministeeriumi väliskaubandusosakonnast ütles, et Eesti-Vene kaubavahetuse enamsoodustusrezhiimi lepingu kooskõlastusprojekt on valmis. Tema sõnul ootab projekt poliitilist otsust, mis annaks võimaluse lepingu sõlmimiseks.»

RE Liviko peadirektor Udo Themas ütles, et suhete normaliseerumine kahe riigi vahel aitaks kaotada diskrimineerivad tollipiirangud ja soodustaks Eesti ärimeeste kauplemist Venemaaga.

Tartu konservitehase omanikfirma Salvest direktori Matti Holteri sõnul ei tohi suhete normaliseerimisega venitada, vastasel korral täitub Vene turg teiste riikide ärimeeste kaubast ja eestlastel on sinna raske pääseda.

Kohtla-Järve keemiatööstusettevõtte Nitrofert peadirektor Nikolai Kutashov iseloomustas Eestit ilma idaturuta kui lindu, kes lendab ühe tiivaga.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et suhete normaliseerumine tuleb majanduslikult kasuks mõlemale riigile. «Näiteks valgevenelased müüvad Peterburis eestikeelsete kirjadega võid, järelikult on Eesti kaupadele turg täiesti olemas,» sõnas Oopkaup.

ASi Pakterminal juhatuse esimees, suurettevõtja Aadu Luukas ütles, et tema paneb välisministrite kohtumisele väga suuri lootusi ja usub, et see paneb aluse kahe riigi peaministrite kohtumisele lähemas tulevikus. Ta tunnistas, et Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni loomine eelmisel nädalal oli osaliselt tingitud vajadusest normaliseerida suhteid teiste riikidega, eelkõige Venemaaga.

«Arvan, et välisministrid kohtuvad teatud baasilt, mis on laiem kui Eesti või Venemaa ning usun, et laiemat tausta silmas pidades on piiriküsimustes edasiminek võimalik,» ütles Luukas.

ASi EE Grupp peadirektor, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et tema ei pane tänasele kohtumisele mingeid lootusi. «Ma ei näe, miks peaks Venemaa suhteid parandama,» lausus ta.

Tema arvates on parim aeg riikidevaheliste suhete klaarimiseks möödas ja seda oleks pidanud tegema 1992. aastal, siis kui venelastel oli vaja end näidata demokraatlikena.

«Tolle aja poliitilised liidrid poleks pidanud hüüdma, et lähtugem Tartu rahust, ometi seda tehti, sest see läks sisepoliitiliselt rahvale hästi peale,» lisas Luman.