Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus ei poolda alampalga tõstmist
Reedel toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahel ütles valitsusdelegatsiooni esimees sotsiaalminister Toomas Vilosius, et valitsus ei poolda 1997. aastal alampalga tõstmist, sest ka riigieelarve projektis pole seda ette nähtud.
Ametiühingud on esitanud nõudmise tõsta alampalk järgmisel aastal 680 kroonilt 1200 kroonile. Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo ütles aga pärast reedest läbirääkimiste vooru, et kahtlemata 1200 kroonile alampalka niipea ei tõsteta.
Ametiühingute keskliidu juhataja asetäitja Ülle Purga sõnul vajab riik 1200kroonise alampalga jaoks vaid 25 miljonit krooni riigieelarveliste töötajate palgafondi suurendamiseks.
Rohkem tekitab probleeme stipendiumide, täitevametnike personalikulude ja süüdimõistetute töötasude seotus alampalgaga. See tähendaks riigile sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid lisakulutusi.
Lisaks on alampalgaga seotud veel haldustrahvid. Ametiühingute keskliidu esimehe sõnul tuleks need seaduste ja määruste tasemel nii-öelda lahti raiuda, nagu kunagi on tehtud alampalga ja pensioni seotusega.
Riigieelarveliste asutuste töötajaid, kes praegu saavad 680 krooni suurust alampalka, on Eestis vaid paar tuhat.
Rohkem maksavad alampalka erafirmad, muu hulgas ümbrikupalga maksmiseks või osalise töökoormusega inimeste tööl pidamiseks.
Tööandjad on avaldanud kartust, et alampalga tõusmisel vallandatakse paljud töötajad ja suureneb tööpuudus. ÄP