Oravapartei astub valitsuskoalitsioonist välja
Vaatamata koonderakonna esifunktsionäri Mart Siimanni järjekindlale tõestamisele, et koalitsioonis pole lahti midagi hullu, katkes eile lõuna ajal reformierakonna kannatus. Eesti jõudis valitsuskriisi, mille tekkimist oli pikka aega ette aimata. Loopisid ju koondmehed ja reformistid partneri närvikava proovile pannes teineteise akendesse kive juba enne kohalike volikogude valimisi, loopisid kuni tänase päevani välja. Nüüd on hõre koalitsioonimajake kolinal kokku varisenud.
Äripäev on seisukohal, et reformierakond teeb koalitsioonist lahkumisega õige otsuse, kuigi loobub võimust ja peab minema opositsiooni. Pikaldane vimmakiskumine ja pidev järeleandmine koonderakonnale hakkas oravaparteile looma selgrootu poliitilise rühmituse mainet, mis balansseerib valijate toetuse kaotamise piirimail. Kuigi reformistide rahastajad näeks ehk meeleldi erakonna jätkamist valitsuses, peavad nad siiski arvestama asjaoluga, et valijad otsustavad suuresti emotsioonide põhjal ja järgmisteks riigikogu valimisteks poleks oravapartei enam vajalikku toetust kokku saanud. Seda, et reformierakond on pidanud ennast lolluste ärahoidjaks valitsuses, ei mäletaks enam keegi.
Reformierakonna lahkumisega valitsusest eralduvad sikud lammastest ja poliitikamaastik konkretiseerub. Senine ebamäärane võimukooslus saab selgema näo vasakpoolsemate -- koond-, kesk- ja maaerakondade -- esilekerkimisega ja parempoolse opositsiooni tugevnemisega. Viimased jäävad hetkel küll vähemusse, kuid lahkhelid vastaspoole ridades ja fakt, et mitte kõik pole Savisaarest vaimustatud, loovad eeldused nii mõnegi hääle ülemeelitamiseks.
Valitsuskriisil on kahtlema-ta ka negatiivne mõju. Juhul kui ei järgne erakorralisi valimisi, moodustavad koonderakond, keskerakond ja maamehed valitsuse, mis juba oma koosluselt tingib taganemise seniselt kursilt.
Siiani tekkinud rikkused jaotatakse ümber. Oma äridega kimpus olevatele suurtöösturitele kindlustatakse roheline tee -- päästvad krediidiliinid ja riigi toetus. Infrastruktuuriettevõtete erastamine jääb venima, kuni nendele paneb käpa peale keegi omameeste ringist.
Savisaar surub läbi oma kauaoodatud progressiivse tulumaksu, et kärpida seni keskerakonna poolt avalikustamata kolmekümne teiste arvel rikastuva perekonna sissetulekuid. Suurtootjatest põllumeeste esindajad panevad aga päitsed pähe toiduainete impordile, mille tulemusena tõusevad toidukaupade hinnad ja üldine elukallidus. See pilt aga erineb väga palju kümnest käsust, mille üllitamisega peaminister hiljuti hakkama sai.
Eesti on tegemas pööret vasemale. Selles et koonderakond vahest et isegi vastu tahtmist keskerakonna ja maaparteide rakendi ette sattus, peab ta eelkõige süüdistama ennast. Oravaparteil on opositsioonis aga aega peeglisse vaadata, sest õnneks on tegemist õppimisvõimeliste inimestega.