Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sisustusluksi lõi sadulast Vene toll

    Äri hakkas kokku kuivama kahe aasta eest, kui Venemaale ekspordiks tuli hakata tasuma topelt tollimaksu, räägib ASi Sisustusluks omanik Åke Högström. «Siis müüsin iga päev midagi Venemaale, nüüd on hea kui korra kuus,» võrdleb ta.
    Enne ehituse algust turu-uuringut teinud Högströmile ei rääkinud keegi võimalusest, et piir kinni pannakse.
    Soome mööblitootjat Asko senini Baltimaades esindanud Sisustusluks alustas Eestis tegevust viie aasta eest. 1992. aasta veebruaris avas firma esimese kaupluse Kadaka teel Kovirole kuuluvas endises laohoones.
    Äri õitses hästi, mööblile tuldi Venemaalt autodega järele, pandi kilekotiga dollaripakk lauale ja viidi terve autokoorem korraga üle piiri, on Sisustusluksi hiilgeaega iseloomustanud Eesti konkurendid.
    Högströmi sõnul kestis selline äri lühikest aega. «Aga sellega tuli palju häid kontakte Venemaa ärimeestega, kellel olid juba Moskvas oma kauplused,» kinnitab Högström. Venelased tulid, ostsid mööbli ja kahe nädala pärast saatsid auto kaubale järele.
    Kauplemine ida ärimeestega kestis 1994. aasta sügiseni. «Kontaktid on alles, aga täna pole neile võimalik müüa,» kahetseb Högström. «Joome kohvi ja ajame sõbralikult juttu, aga me ei tee äri,» nendib ta.
    Kolm aastat tagasi avas Sisustusluks kaupluse Tartus, nõukogude ajal ehitama hakatud hoones. «Viis aastat seisis tühjana, sinna pidi tulema Lõuna-Eesti telefonikeskus,» meenutab Högström.
    Tallinnas lõppes rendileping Koviroga 1994. aasta detsembris ja Högström otsustas ehitada uue kaupluse Õismäele. Kahe poe ehitusse investeeris Sisustusluks kokku 24 miljonit krooni, laenates raha nii Hansapangast kui Soome investeerimisfondist Finnfund. Tollesse aega jäi just Vene piiri kinnipanek.
    Sisustusluksi Tallinna ja Tartu kauplused olid kasumis, täpseid numbreid Högström ärisaladusele viidates avaldada ei soovi.
    Högström eitab kuuldusi, et pangalaen oli võetud liialt kõrge protsendiga. «Pangalaenu kohta võib alati öelda, et see on kõrge protsendiga, aga ma olin sellega arvestanud, see oli mul eelarves sees,» vastab ta. Probleemid tõi mulle kaela Venemaa piiri kinnipanek, veenab Högström.
    «Mul ei olnud piisavalt kaupa laos, oli vaid näidis ja pidi ootama kolm-neli nädalat, kuni kaup Soomest saabub,» osutab ta nõrgale kohale.
    Tänaseks on Sisustusluksi Tallinna kauplus Askole rendile antud. Uus mööblimüüja üritab hetkel tühjendusmüügiga vabaneda koos rendilepinguga ära ostetud Sisustusluksi kaubast.
    Högström ei varja, et Tallinna kaupluse käive oli täielik pettumus ja see oli üks põhjus, miks ta läks läbirääkimistele Askoga. «Seda enam, et teadsin Asko plaanist ise Eestisse tulla,» lisab ta.
    «Meie soov oli suurendada turuosa Eestis ja Balti riikides tervikuna,» kommenteerib tehingut Asko Mööbli ASi juhatuse liige Kosti Lähteenmäki. Tema sõnul määras Sisustusluksi otsust kindlasti Asko teade, et firma tuleb Eestisse ise mööblit müüma. «Sellega seonduvalt oleks esindaja küsimus tulnud uuesti läbi vaadata,» lisab Lähteenmäki.
    Åke Högström loeb maja rentimist Askole parimaks lahenduseks oma firmale. «Vastasel korral tulnuks Asko konkurendina,» veenab ta.
    Sisustusluksi Õismäe kaupluse rendileping Askoga on sõlmitud kolmeks aastaks, maja ostul on Askol eelisõigus. Kuigi võimalus on, ei ole Askol Kosti Lähteenmäki väitel vähemalt esialgu plaanis maja enne rendilepingu lõppemist ära osta.
    Lähteenmäki väitel tuleb arvestada, et hoone on laenu tagatiseks panditud. «Ehitusvõlad ja jooksva remondi eest vastutab hoone omanik Sisustusluks,» kinnitab ta.
    Õismäe kaupluse õnnetus on avamisest saadik läbitilkuv katus, milles omanik süüdistab Rootsi ehitusfirmat. «Skanska on mulle täielik pettumus,» tunnistab Åke Högström. «Aasta otsa tuli katuselt vett, seest tegid nüüd enne Asko tulekut remondi, väljast on ikka tegemata,» lausub ta.
    Vett hakkas laest tulema juba kaks päeva pärast poe avamist ja saalis olid kõikjal veepanged all, räägib Högström.
    Rahvas juba rääkis, et Sisustusluksi peab tulema vihmavarjuga,» muigab ta kibedalt. «See mõjus poe mainele ja tegi ka oma töö, et kauplemine alla käis.»
    Skanska Ehituse ASist kinnitati, et Sisustusluksi katus tilgub force majore tõttu. Lisaks me ebaõnnestusime ka alltöövõtja valikuga, lisati Skanskast.
    Enne läbirääkimisi Askoga Tallinna kaupluse rendilepingu sõlmimiseks nägi Högström pääseteed Tartu kaupluse müügis. «See oli üks variant, müüa Tartu kauplus ja jätta Tallinna oma alles,» noogutab ta.
    Tehing jäi aga sõlmimata, sest kuigi Eestis huvilisi oli, pakuti Tartu kaupluse eest Soomest tulnud mehe meelest liiga vähe raha. Högström hindab oma Tartu kauplust vähemalt nelja miljoni krooni vääriliseks.
    «See, mida mulle pakuti, ei rahuldanud, paari-kolme miljoni krooni eest ma poodi ei müü,» kinnitab Högström.
    Kosti Lähteenmäki sõnul on Askol soovi korral võimalus laiendada äritegevust ja osta ka Tartu kauplus, aga esialgu pole seda vaja.
    «Me alustame vaikselt ja läheme samm-sammult,» sõnab ta. Esimeseks ehk siis 1997. aastaks prognoosib Lähteenmäki Tallinnas müügikäivet ligi 53 miljonit Eesti krooni.
    Lähteenmäki sõnul teevad Askole Eesti firmadest allhanketööd AS Wenestor ja AS Lignar. «Nende toodetut ostame oma Soome agendi vahendusel,» lisab ta.
    Küsimust, kas Askot ei rahuldanud oma senise esindaja Sisustusluksi müük Eestis, kommenteerib Lähteenmäki ettevaatlikult. «Kas see oli liiga vähe, on raske öelda, aga meil oli vaja seda suurendada küll, « tunnistab ta vaid ebapiisavat müügikäivet.
    Askol on suuremad võimalused turul, sest firma kuulub Skandinaavia suuremate mööblimüüjate hulka, tõdeb Åke Högström.
    Samas tuleb tunnistada kõva konkurentsi Eesti mööbliturul, lisab ta. «Suurfirma võib aga oma võimsusega võtta siin suure osa kogu Eesti mööbliturust,» ennustab Högström.
    Konkurendid Eesti turul end Asko plaanidest häirida eriti ei lase.
    Pakkumine tuleb suurem, aga ma ei usu, et konkurents teravamaks läheb, sest turg kasvab, kommenteerib Isku Mööbli ASi tegevdirektor Markku Laikka. Laikka oli kuni Iskus tööle asumiseni 1992. aastal Åke Högströmi kaasomanik Sisustusluksis.
    Eesti suurima mööblikaupluse Tallinna mööblimaja direktor Uno Kallas ei usu samuti, et Asko tema juhitava äri edu oluliselt mõjutab. «Hinnad on seal hoopis teist klassi,» kommenteerib ta tootmiskulusid Soomes.
    «Pigem on võimalus nüüd nendega koostööd teha,» lisab Tallinna mööblitootja ASi Tarmel nõukogu esimees Aare Paloots.
    Eesti suurima mööblitootja ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi kinnitab, et büroomööbli turul, mida Asko sihib, on piirid peal. «Mina oma osast küll midagi neile kinkida ei kavatse,» on ta veendunud. «Siin saab neil raske olema,» lisab Veskimägi.
    Kosti Lähteenmäki venitab rahulikult, et turul on ruumi kõigile, sest majanduse arenedes tarbimine kasvab.
    Võib tunduda, et välismööbel surub turul kõvasti peale, aga Eesti mööbli kvaliteet tõuseb ja hinna-kvaliteedi suhe on palju soodsam, kommenteerib Åke Högström. «Mingit katastroofi Eesti tootjaile ma ei usu tulevat,» lisab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.