Tshiili on Ladina-Ameerika riikide hulgas edukaim

Tshiili puhul on veel värskelt meeles sotsialist Salvador Allende dramaatilised valitsemisaastad (1970--1973) ja sellele järgnenud 17aastane Augusto Pinocheti sõjaväediktatuur (1873--1989). Ehkki esimesed vabad valimised peeti alles 1989. a, pani majandusedule põhialuse diktatuurirezhiim. Seetõttu on ka arusaadav, miks 1989. a valimiste järel majandusministriks saanud sotsialist Carlos Ominami kuulutas avalikult: «Majanduses ei muuda me midagi.»

Nagu teisteski Ladina-Ameerika riikides, on ka Tshiilis rohkesti vaeseid, mida kasutatakse ühe argumendina Tshiili kiirete turumajandusreformide vastu. Kuid tõele au andes on vaesuses elavate inimeste arv vähenenud 1990. aastatel 52 protsendilt 31 protsendile.

Rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International andmetel on Tshiili kõige vähem korrumpeerunud riik selles piirkonnas. Selle põhjusteks nimetatakse korralikult toimivat õigussüsteemi ja teistest Ladina-Ameerika riikidest erinevat poliitilist kultuuri.

1990. a peale on Tshiilis võimul demokraatlikult valitud koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad nii sotsialistid kui ka kristlikud demokraadid.

Tshiili on Ladina-Ameerika tiigermajandus, mille rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) aastane kasv (7%) on võrreldav Kagu-Aasia riikide RKT kasvuga.

1996. aasta RKT on 840 miljardit Eesti krooni, mis teeb ühe inimese kohta 60 000 krooni. Selle kasv on olnud fantastiline ehk kümne aastaga 3,5kordne.

Riigi majandusarengu aluseks said liberaalsed turumajandusreformid, mis algasid 1980. aastatel. Majandus ei ole siiski täiesti avatud, vaid näiteks piiratakse lühiajalise kapitali sissevoolu. Tänu sellele jäi Tshiili näiteks puutumata Mehhiko valuutakriisist, mis tabas valusalt Argentinat.

Majanduse selgrooks on erapensionifondid, millele kuuluvad varad moodustavad kolmandiku Tshiili RKTst ja mis aitavad kaasa suurimale siseriiklikule säästmisele (27,6% RKTst).

Ehkki traditsiooniline toormeeksport jätkub, on majandus tunduvalt mitmekesistunud. Näiteks on Tshiili firmad investeerinud naaberriikidesse Argentinasse, Peruusse ja Brasiiliasse kuni 90 miljardit Eesti krooni.

Tshiilisse tehtud otsesed välisinvesteeringud ulatusid selle aasta kümne kuuga 46,8 miljardi Eesti kroonini, mis mullusega võrreldes on 34% rohkem.

Praegu teeb Tshiili jõupingutusi, et ühineda Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonnaga (NAFTA), kuhu kuuluvad USA, Kanada ja Mehhiko. Alates 1. oktoobrist ühines ta aga tolliliidu Mercosuriga, mille liikmed on Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. DI