Viimaste aastatega on pankade arv USAs vähenenud, sama teed on minemas ka Euroopa. Kevadine CS Holdingu katse osta Union Bank of Switzerland (USB) küll ebaõnnestus, kuid tõstis uuesti üles Euroopa finantsasutuste liitumiste teema.

Ühinema ajendavate tegurite hulgas on aeglane majanduskasv, madal inflatsioon, madalad intressid, kasumite vähenemine traditsioonilistest pangateenustest, valuutaliit, demograafilised muudatused. Samuti strukturaalsed muudatused, mis nõuavad pikaajaliste kohustuste ja pikaajaliste tulude tasakaalustamist ning ajendavad omavahel liituma panku ja kindlustusettevõtteid, investeerimispanku ja fonde.

Tänavu on suurimad muudatused toimunud riigipiire ületamata. Deutsche Bank ostis 52 protsenti Vereinsbankist, Prantsuse Crédit Agricole Suez'ilt 51 protsenti Banque Indosuez'ist. Shveitsi CS Holding alustas ulatuslikku ümberstruktureerimist, hoides nii kokku 6,48 miljardit krooni, kuid kaotades 5000 töökohta.

Harvemad on riigipiire ületavad ühinemised. Tänavu oli ainsaks Crédit Local de France'i ja Crédit Communal de Belgique'i ühinemine. Varem on kontinendi pangad üles ostnud enamiku suurematest Briti investeerimispankadest, tavaline on ka maaklerfirmade ülesostmine.

«Seni on Euroopas riigipiire ületavaid konsolideerumisi vähe olnud,» ütles Briti suurpanga Barclay juhatuse aseesimees sir Peter Middleton. «Olen aga veendunud, et neid tuleb veel.»

Barclay on juba praegu nn universaalne pank. See on nii kommertspank kui investeerimispank, tegeldakse nii fondide haldamise (Barclay Global Investors on suuruselt teine maailmas), kindlustuse kui muude finantsteenustega. Sama teed lähevad ka teised suured pangad.

Keith Brown USA investeerimispangast Morgans Stanley ennustab, et pärast sajandivahetust ei ole enam ühtegi «tüüpilist» finantsteenuseid osutavat ettevõtet. Selle asemel on väike grupp globaalseid universaalseid teenuseid osutavaid panku, kuhu kuuluvad suuremad Shveitsi ja Briti pangad, Deutsche Bank ja Hollandi ABN Amro, USA pankadest JP Morgan.

Euroopa universaalsete pankade hulka võiksid kuuluda muu hulgas ka Prantsusmaa Société Générale ja Paribas, Saksa Dresdner Bank ja Hispaania Banco Santander. Globaalseteks investeerimispankadeks prognoositakse Morgan Stanleyd, Goldman Sachsi ja Merrill Lynchi.

Konsolideerumisprotsessi kiirendaks kriis või shokk. Taoline shokk on vaieldamatult Euroopa valuutaliit. Et selle käivitamise järel püsima jääda, tuleb pankadel oluliselt oma kulusid kärpida ning efektiivsust parandada. Selles osas on Euroopas kõige kaugemale jõudnud Rootsi pangad, kus mullu moodustasid kulud tuludest vaid 49,4 protsenti. Pingerea teises otsas on Prantsusmaa 72 protsendiga. DI