ASi Balbiino juhataja Aarne Solvak on aga igati optimistlik ning usub, et kokku 25 miljoni kroonine investeering ennast juba varsti ära tasub. Kui Balbiino müüb veel sellel aastal jäätist ilma kasumimarginaalita, siis järgmisel aastal peaks saavutatama 15protsendine rentaablus, märgib ta.
Aasta eest, mil Balbiino jäätisetehase ehitamine alles ideetasandil oli, pidas Norma Grupp läbirääkimisi suurte piimatööstuste kaasamiseks projekti. Norma Grupi nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul peeti läbirääkimisi nii Tallinna piimatööstuse kui Mulgi Meieriga. «Me ei ole kellelegi tehast müügiks pakkunud, vaid rääkinud projekti ühisest käivitamisest,» lausub Käo.
Tallinna piimatööstuse omanikfirma ASi Epeks peadirektor Toomas Kõuhkna ei varja, et Epeksi omanikel on huvi jäätisetootmise vastu endiselt olemas. Tema sõnul on hea majandamise korral jäätmisetootmises võimalik 40--50protsendine rentaablus, mida niisama lihtsalt tulevikuplaanidest välja arvata ei saa.
Seevastu ASi Tallinna Piimatööstus haldaja ETFC Grupi juhatuse esimees Ants Laos kinnitab, et ETFC nõukogu on arutanud nii Balbiinoga liitumist kui ka oma jäätisetehase ehitamist 5--6 korda väga põhjalikult, kuid siiski ollakse täna veel seisukohal, et oma tootmist Eestisse ei tehta. «Selleks, et alustada ökonoomset tootmist, peab olema paigas reaalne ekspordiprogramm,» raiub Laos kategooriliselt.
Margus Puust Jäälillest on seisukohal, et Norma Grupil puudub toiduainete tootmise kogemus, mis neile ka saatuslikuks võib saada.
Jüri Käo on aga vastupidisel seisukohal. «Tänaseks on meie kõhklused hajunud,» ignoreerib ta konkurentide pessimismi. «Me võime ennast pidada toiduainete valdkonnas kaheksa klassi lõpetanuks.»
Käo lisab, et investorile pole tegelikult oluline, kas investeerida masinatööstusesse, ohurihmade tootmisse või hoopis toiduainetesse, peaasi, et see raha tagasi tooks.
«Ma täna küll ei välistaks, et meie investeeringud toiduainetööstusesse selle projektiga lõppeksid,» demonstreerib Käo suurärimehele omast paindlikkust.