Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pariisi kõnelustel jäid õhupiirid jagamata
Tüür ütles, et õhupiiri puhul ei ole tegemist mitte riigipiiri, vaid õhuruumiga, kus konkreetne riik peab korraldama lennujuhtimist ja tagama lennundusohutuse.
Kuna rahvusvaheline tsiviillennunduse assotsiatsioon käsitleb Balti regiooni tervikuna ja Läti ning Leedu pole seni jõudnud omavahel kokkuleppele riikidevahelise õhupiiri märkimise osas, ei kirjutatud lepingule Tüüri sõnul alla.
Rahvusvaheline tsiviillennunduse assotsiatsioon otsustas Lätile ja Leedule anda veel kaks kuud aega kokkuleppe saavutamiseks. Kui lõunanaabrid omavahel selleks ajaks pole kokkuleppele jõudnud, kirjutatakse Eesti-lepingule alla iseseisvalt, väitis Tüür.
Lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamm rääkis, et Pariisis üritati täpsustada ka neutraalvete kohal olevat õhupiiri. Tema sõnul on tegemist oluliste asjadega, sest õhupiiri kinnitamisest sõltub konkreetse riigi ülelendudest saadav sissetulek.
Tamme meelest vaidlevad lätlased ja leedulased hetkel kõige rohkem ilmselt seetõttu, et on kindlaks määramata, kellele kuulub potentsiaalne naftaleiukoht Läänemeres. Enne õhupiiri kindlaksmääramist tuleb kinnitada riigipiir.
Tamme sõnul ei ole Eestil oma õhuruumi laiendamise osas praegu mingeid ambitsioone. «Me ei kavatse olemasolevatest õhupiiridest loobuda ega midagi juurde krahmata,» kinnitas ta.
Õhuruumi määramine ühiselt Balti riikide ja Venemaa vahel on Tamme sõnul Venemaa arusaam, mis pärineb NSV Liidu ajast, kui idanaaber võttis Balti riikide õhuruumi õigusjärglasena üle ja püüab seda nüüd rahvusvahelisele tsiviillennunduse assotsiatsioonile üle anda. Tegelikult on neutraalvete kohal olev vastutus juba praegu rahvusvahelisele assotsiatsioonile üle antud ja nüüd tuleb see ära jagada, lausus Tamm.