19. detsember 1996 kell 22:00

Ettevõtjad on uue maksukoormise vastu

Äriseadustiku nõuetest tulenevalt kaob 1996. aasta raamatupidamise aastaaruandes passiva poolelt ümberhindluse reserv. Sellel kirjel olnud summa peavad firmad kandma oma kasumiaruandesse muude äritulude alla. Kasumiaruandes äritulude kirjele kantud põhivahendite ümberhindluse reservi summa arvel suureneb firma majandusaasta kasum ja selle pealt tuleb maksta suuremat tulumaksu.

«Tulumaksuseadus ei viita, et selline asi tulumaksustamisele ei kuulu, järelikult tuleb maksta,» tõdes ärikonsultatsioonifirma Kreebet juhatuse esimees Anne Nuut.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul tuleb see määrus kohe kehtetuks tunnistada. Tulumaksuseaduse printsiip on tema kinnitusel tulude maksustamine tulu tekkimisel, st vara võõrandamisel. «Praegusel juhul ei ole tegemist võõrandamisega ja mingit tulu ei teki,» väitis Luman. «Taolise kunstlikult tekitatud tulu maksustamine on pehmelt öeldes ettevõtlusvaenulik.»

Täna kohtub kaubandus-tööstuskoja juhtkond rahandusministriga, et arutada määruse otstarbekust.

Määruse üks algatajaid, raamatupidamistoimkonna esimees Rita Ilisson selgitas, et põhivara ümberhindluse reservi kajastamise korra muutmine on tingitud äriseadustiku nõuetest. «Äriseadustikus ei ole ümberhindluse reserv omakapitali koostisosa,» lisas ta. «Seetõttu tuli ümberhindluse reserv likvideerida.»

Ilissoni sõnul oleks äriseadustiku täiendamine ümberhindluse reservi kirjega väga pikk toiming ja seetõttu otsustati vastuolu likvideerida lihtsamal viisil.

Ta nõustus, et põhimõtteliselt tuleb põhivara ümberhindluse reservis oleva summa pealt tulumaksu maksta. Ilisson lisas aga, et riigikogu võib alati selle kohta erandi teha ja seda muuta.

Raamatupidamistoimkonna esimees täpsustas, et tulumaksustamisele ei kuulu kogu muude äritulude reale kantud ümberhindluse reservi jääkväärtus. «Masinad ja seadmed hinnatakse tagasi soetusmaksumusele,» teatas Ilisson. «Masina puhul selle osa võrra, mis on üleval kui ümberhindluse reserv, vähendatakse põhivara maksumust bilansis. Tulumaksustamisele läheb ainult see osa, mis ettevõte sellest seadmest 1994. ja 1995. aastal amortiseeris.»

Ilisson lisas, et tulumaksustamisele läheb kogu hoonete ja rajatiste ümberhindlusest reservi kogunenud summa, sest kinnisvara selle määruse kohaselt ümber ei hinnata.

«Ei ole põhjust vaidlustada ümberhindluse reservi bilansikirje kaotamist, kuid õige kanne selle kajastamiseks on ümberhindluse reserv -- eelmiste perioodide kasum, nii sisulises mõttes, kuna reserv ei ole tekkinud 1996. aastal, kui maksutehniliselt,» lausus Toomas Luman.

Kuna rahandusministri määrus ilmus alles 12. detsembri Riigi Teatajas, polnud mitmed eile läbi helistatud ettevõtete pearaamatupidajad ja finantsjuhid uuest korrast kuulnud või olid sellega üksnes põgusalt tutvunud.

ASi Tallinna Masinatehas finantsdirektori Mihhail Shaimoilovitshi sõnul on selline raamatupidamise aastaaruande koostamise muudatus üpris ebameeldiv üllatus aasta lõpus. Ta ei osanud veel prognoosida, millises osas nende ettevõtte tulumaksubaas suureneb.

«Ma ei usu, et Opmann seda nii mõtles, siin on tegemist mingi eksitusega,» kahtles ASi Standard pearaamatupidaja Eve Sõerd pärast määrusega tutvumist.

«Põhivara ümberhindamise reserv on üks osa omakapitalist. Kui see nüüd kasumina maksustamise alla läheb, siis valitsus justkui sööks oma sõnu, kuna omal ajal lubati see omakapitali hulka kanda ega räägitud sõnagi selle maksustamisest,» lisas Sõerd. «Oleks tulnud see juba toona maksustada.»

Hetkel kuum