Ettevõtjad on uue maksukoormise vastu

Täna kohtub kaubandus-tööstuskoja juhtkond rahandusministriga, et arutada määruse otstarbekust.

Määruse üks algatajaid, raamatupidamistoimkonna esimees Rita Ilisson selgitas, et põhivara ümberhindluse reservi kajastamise korra muutmine on tingitud äriseadustiku nõuetest. «Äriseadustikus ei ole ümberhindluse reserv omakapitali koostisosa,» lisas ta. «Seetõttu tuli ümberhindluse reserv likvideerida.»

Ilissoni sõnul oleks äriseadustiku täiendamine ümberhindluse reservi kirjega väga pikk toiming ja seetõttu otsustati vastuolu likvideerida lihtsamal viisil.

Ta nõustus, et põhimõtteliselt tuleb põhivara ümberhindluse reservis oleva summa pealt tulumaksu maksta. Ilisson lisas aga, et riigikogu võib alati selle kohta erandi teha ja seda muuta.

Raamatupidamistoimkonna esimees täpsustas, et tulumaksustamisele ei kuulu kogu muude äritulude reale kantud ümberhindluse reservi jääkväärtus. «Masinad ja seadmed hinnatakse tagasi soetusmaksumusele,» teatas Ilisson. «Masina puhul selle osa võrra, mis on üleval kui ümberhindluse reserv, vähendatakse põhivara maksumust bilansis. Tulumaksustamisele läheb ainult see osa, mis ettevõte sellest seadmest 1994. ja 1995. aastal amortiseeris.»

Ilisson lisas, et tulumaksustamisele läheb kogu hoonete ja rajatiste ümberhindlusest reservi kogunenud summa, sest kinnisvara selle määruse kohaselt ümber ei hinnata.

«Ei ole põhjust vaidlustada ümberhindluse reservi bilansikirje kaotamist, kuid õige kanne selle kajastamiseks on ümberhindluse reserv -- eelmiste perioodide kasum, nii sisulises mõttes, kuna reserv ei ole tekkinud 1996. aastal, kui maksutehniliselt,» lausus Toomas Luman.

Kuna rahandusministri määrus ilmus alles 12. detsembri Riigi Teatajas, polnud mitmed eile läbi helistatud ettevõtete pearaamatupidajad ja finantsjuhid uuest korrast kuulnud või olid sellega üksnes põgusalt tutvunud.