Majanduskasvu hind

Kindlasti tasub 6. jaanuari hommikul Äripäeva lahti löönud ettevõtjal vaadata algavale aastale optimistlikult. Ettevõtja, kes pingutab, säästab ja uusi ideid genereerib, saab ka sellel aastal kasumit. Võib prognoosida, et Eesti sisemaine koguprodukt kasvab tänavu umbes kolm protsenti.

Samas peab Äripäev nentima, et Toompealt ettevõtjale abistavat kätt ei sirutata. Maksukoormus tõuseb, kuna eelarve tasakaalus hoidmiseks kehtestab riik mitmeid uusi makse ja suurendab juba olemasolevaid. Tõuseb mootorikütuseaktsiis, üleriigiliseks muutub mootorsõidukimaks, märtsikuust kehtib pakendiaktsiis ning maaerakonnad võivad läbi suruda kaitsetollid. Koonderakond ja tema koalitsioonikaaslased maaparteidest on pannud oma käed alla põhimõttelisele seisukohale, mille kohaselt peaksid pensionid kasvama pooleni keskmisest palgast. Eestis jääb noori ja tööjõulisi inimesi aina vähemaks, pensionisaajaid tuleb aga juurde. Seetõttu võivad katsed pensione tõsta tuua kaasa majanduses suuri tagasilööke. Tark poliitika oleks, kui riik tõstaks õpetajate ja riigiülikoolide õppejõudude palku ning suurendaks abi noortele peredele.

Maksukoormuse kasv kajastub otseselt ka hindade tõusus. Inflatsioon peaks Äripäeva hinnanguil jõudma sellel aastal 18% piiridesse. See suurendab veelgi töötajate palganõudmisi. Streigiähvardused ametiühinguilt, mis möödunud aastal kõlasid üksnes riigiteenistujate ja Kirde-Eesti suurettevõtete venelastest töötajate hulgast, võivad sellel aastal levida ka muudesse elusfääridesse.

Kui juba palkadest ja töö-kohtadest juttu tuli, ei saa unustada välisinvesteeringuid, mis on vaieldamatult üks olulisemaid uute töökohtade loomise allikaid. Riik on olnud äärmiselt mannetu uute välisinvestorite ligimeelitamisel, mistõttu möödunud aastal hakkas välisinvesteeringute hulk vähenema. Olulist kasvu pole siingi oodata. Samuti püsib Eesti väliskaubanduse bilanss endiselt miinuse poolel.

Kaks tegurit, mis välisinvesteeringuid suuresti mõjutavad, on erastamisprotsess ja võimalus osta maad. Kui maaga kauplemine bürokraatia taagast ei vabane, hakkavad välisinvestorid Eestist veelgi rohkem eemale hoidma. Maa müügi taga seisab tihti ka üldse erastamine. Sel aastal läheb Kiviter riigilt uuele omanikule. Läbi võitluste võib jõuda erakätesse ka Eesti Merelaevandus. Muus jätkuvad kõhklused ja vaidlused. Andres Tarandi aastalõpueelsed ennustused elektri hinna meeletust tõusust lähiaastatel võivad sünnitada vastureaktsiooni valitsuse detsembrikuisele otsusele erastada Eesti elektrijaamad USA kompaniile NRG Energy. See võib omakorda seni suhteliselt rahulikult kulgenud infrastruktuuride erastamise mässida emotsioonide mantlisse.

Rõõmu võivad algavast aastast kindlasti tunda pangad ja kinnisvarafirmad. Eelmisel aastal paisu tagant lahti pääsenud laenuandmine-võtmine on elavdanud kinnisvaraturgu ja seal hindu kiiresti kergitanud. Hinnad kasvavad seal ka edaspidi, mis omakorda suurendab inimeste nõudlust pangalaenude järele. Loodetavasti on pangajuhtidel tarkust mitte tõsta laenuprotsente. Edu saadab ka börsil mängijaid, sest aktsiate hinnad jätkavad tõusu. Vaja vaid riskeerimisjulgust.

Välissuhetes toob algav aas-ta kolm positiivset sammu -- piirilepingu Venemaaga, viisavabaduse Soomega ning Eesti astumise maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Endalegi ootamatult näeme, et see kõik toimub suures osas Moskva näpunäidete järgi.

Head algavat aastat!