- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tollile stiimulit otsimas
Küsin tööpostil olevalt tolliinspektorilt Muuga sadamas, kas ta on oma tööga rahul. Inspektor vastab, et ei ole, kuna töö pole piisavalt stimuleeritud. Ta ohkab sügavalt ja ütleb, et tahab rohkem palka. Kui palju rohkem? Noh, palju, kostab ta.
Rohkem palka soovivad saada ka piirivalvurid ja sadamatöölised. Siis liigutaks nad ennast kiiremini, seejärel võiksid kaduda sadamates krooniliseks muutunud järjekorrad, kiireneks kaupade liikumine läbi sadamate ja väheneks Eestit läbivate kaupade hind.
«Kõigepealt, rohkem palka,» nõudis hiljutises teleesinemises tolliameti peadirektor Rein Talvik. «Rohkem palka,» märgib ka tolliameti järelevalveosakonna juhataja Vello Valm.
«Riik pole nii jõukas, et maksta kõigile piisavalt palka,» tunnistab Valm samas. Tema sõnul pole palgaga rahul mitte ükski riigistruktuur. «Kui ametnike sissetulek võimaldab normaalse äraelamise, st nad tulevad ots otsaga kokku, siis olukord normaliseerub,» väidab ta.
Valm nõustub, et riigiametnike palgatõus on seotud riigi majandusliku arenguga. Riigi areng sõltub omakorda üksikute ettevõtete arengust ja kõik ametnikud, ka tolliametnikud, saavad ettevõtete arengut kvaliteetsema tööga kiirendada.
Eelmise aasta üheksa kuu jooksul said tolliinspektorid palka keskmiselt 3062 krooni kuus. Kuna seda on vähe, ei saa toll, tollitöötajate sõnul normaalselt tööd teha.
Majanduslikult mõeldes oleks otstarbekas kõik rahulolematud ja laisad tolliametnikud vabastada ja võtta tööle sellised inimesed, kes olemasoleva palga eest korralikult tööd teeksid. Nii talitaks iga erafirma.
Tegelikult pole tolliametil sellise raha eest ka eriti palju töötajaid kohe tänavalt võtta.
Tolliameti juhid Rein Talvik ja Rein Velling on intervjuudes Äripäevale kategooriliselt eitanud vajadust kaasata erafirmasid tollitöö efektiivsemaks muutmisel.
Ekspedeerimisfirma Scansped direktor Meelis Arumeel on teist meelt. Tema sõnul parandaks erafirma kaasamine toolitöösse tunduvalt viimase kvaliteeti, kuna erafirmal lasub suurem vastutus oma klientide ees.
Arumeelel on mitmeaastase ekspedeerimistöö juures olnud võimalik tolliametnike tööd kõrvalt jälgida. «Oleks normaalne, kui toll suhtub meisse kui klienti, sest meie maksame maksude kaudu selle eest tollile palka,» lausub Arumeel.
Hetkel kuum
«Tundub aga, et tolliametnikud ei saa sellest aru, kuna nad suhtuvad meisse pigem kui kurjategijatesse,» lisab Arumeel.
Tema sõnul teevad ekspedeerimise ja kaubavedudega seotud firmad suuri kulutusi, et tolliametnike ebaefektiivse tööga toime tulla.
Arumeel toob näite, kuidas aastavahetusel muutunud tollikorraldus seab ekspedeerijad raskesse olukorda. Vastavalt uuele tollikorraldusele pikeneb kaupade teeloleku aeg, see omakorda ei võimalda täita klientidega sõlmitud pikaajalisi lepinguid. Ekspedeerimisfirmad nurisevad, kuid tolliametiga ei taha nad vastuollu minna.
Tolliinspektor Muuga sadamas räägib, et palgatõus oleks talle töö parandamisel parim stiimul ja muud ta ei vaja. Teisi stiimuleid ei näe ka Rein Talvik ja Vello Valm.
Aga see, kui kauplustes müüdavad kaubad oleks tolliformaalsuste kiirenemise tõttu odavamad? Jah, see oleks tolliinspektori arvates küll stiimul. Kahjuks pole ta veel piisavalt teadlik sellest, et kiirema tollikorralduse tõttu lüheneb kaupade teeloleku aeg ja alaneb lõpptarbijani jõudva kauba hind poes.
Tolliameti peadirektor Rein Talvik väidab, et tolliinspektorite koolitus on tolliameti arengustrateegia üks komponente. «Püüame inspektoritele sisendada, et oleme reisija ja kaubavedaja jaoks, mitte vastupidi,» kinnitab ta.
«Ei saa salata, et meil töötab inimesi, kes on vale mõttelaadiga,» tunnistab Talvik samas. «Need on inimesed, kes tulevad ja lähevad, ühesõnaga, pole loodud tollitööks.»
Turumajanduslikus ühiskonnas on stimuleerivaks vahendiks konkurents, mis reeglina kiirendab arengut ja sunnib inimesi paremini tööle.
Peaministri endine majandusnõunik Hardo Pajula ütles sügisel, et erafirma kaasamine aitaks tollisüsteemi veidi raputada. Nii näiteks kaasas Läti valitsus tollitöö parandamiseks läinud aastal kogenud Briti erafirma Crown Agents. Crown Agentsi ülesanne on piirata salakaubavedu, millest Läti toll polnud suuteline mitme aasta jooksul jagu saama.
Crown Agentsi Läti projektijuht John Thurston kinnitab, et firmal läheb Lätis väga hästi. Loodud mobiilsed salakaubanduse vastu võitlevad grupid suudavad edukamalt tegutseda kui soojades sadamahoonetes istuvad tolliinspektorid, leiab ta.
Thurstoni sõnul on läbirääkimisi võimaliku koostöö osas peetud ka Eesti tolliameti juhtidega, ent konkreetsete lepeteni pole seni jõutud. Lisaks on Crown Agentsilt teenuseid tellinud Briti, Rootsi ja Taani tolliametkonnad.
Rein Talviku väitel ei saa tolliteenuseid Eestis erafirma kätte usaldada, isegi mitte osaliselt. Tema sõnul annaks riik sellisel juhul oma funktsioonid käest ja summa, mida erafirma soovib töö eest saada, on suurem sellest, mida riik praegu tolliametile annab.
Valitsuse transiidikomisjoni eelmisel aastal valminud aruandes on erafirmad andnud tolli tööle valdavalt negatiivse hinnangu. Rahulolematus Eesti tolliameti töökorraldusega on väga suur, tunnistatakse aruandes.
Kõige vähem jäid küsitletud firmad rahule tolliinspektorite teeninduskiiruse, töötajate kvalifikatsiooni ja professionaalsusega ning viisiga, kuidas klientidega suheldi. Suure puudusena märgiti tollivormistuse korda puudutava informatsiooni ebapiisavust või selle hankimise raskust, tolliametnike nõudmiste ebaühtlust ja vähest seaduste tundmist.
Meelis Arumeele sõnul pidurdab tollitöötajate nõrk töökorraldus kaubavedu läbi Eesti ja näiteks Soome firmad ei kasuta kaupade vedamiseks Via Baltica maanteed, vaid kallimat, kuid tunduvalt kiiremat ja mugavamat laevaühendust.
Näiteks Eestit läbides saab üks kaubadokument 17 erinevat tollitemplit, millele lisandub kauba ooteaeg sadamas ja piiril. Vähem kurnavad pole tolliformaalsused ka Läti ja Leedu piiril. Nii kulub kaubal teekonnaks Helsingist Berliini ligikaudu üks nädal. Meritsi jõuab kaup Saksamaale poole kiiremini.
Transiitkaubanduse olulisust Eesti majandusele ei saa alahinnata. Läinud aastal moodustas see 7--8 protsenti rahvuslikust koguproduktist.
Peaministri uue majandusnõuniku Ardo Hanssoni sõnul annab suurem kaubakäive läbi Eesti riigile paremad teenimisvõimalused. Tema sõnul on mõistlik vähendada kauba liikumisel läbi Eesti tolliformaalsusi ja bürokraatiat.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele