12. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Euroopa rahanduspoliitika avalikkuse ees

Frankfurdis valminud aruandes sisaldub komplekt tulevase keskpanga arsenali kuuluvaid rahanduspoliitilisi vahendeid, ehkki mitme võtmeküsimuse osas tuleb lõplikud otsused teha eurokeskpangal enesel.

Uus keskpank võtab vastutuse Euroopa rahanduspoliitika üle enda kätte niipea, kui Euroopa ühisraha 1999. aastal kasutusele võetakse. Tegevust alustab uus pank tõenäoliselt 1998. aasta keskel.

Aruandest selgub, et kavandatavad rahanduspoliitilised vahendid järgivad paljus Saksa liidupanga eeskuju.

Eurokeskpank hakkab pakkuma raha pankadele kahe peamise intressimäära kohaselt, mis moodustavad rahaturu kursside ülem- ja alampiiri. Samasugust rolli mängivad liidupangas lombardi- ja diskontomäärad. Uue panga peamiseks instrumendiks saavad avatud turuoperatsioonid.

Aruanne jättis lahtiseks küsimuse, millise strateegia eurokeskpank tarvitusele võtab, kas põhirõhk asetatakse inflatsioonile või rahapakkumisele. Samuti jäi lahtiseks, kas pankadele kehtestatakse miinimumreservi nõue.

Spetsialistide hinnangul tagavad avalikustatud abinõud range rahapoliitika vähemalt teoorias. Määravaks kujuneb see, kui suure õiguse saavad poliitikud rahapoliitika suunamisel kaasa rääkida. Kui tööpuudus ei vähene, on oodata survet euroraha nõrgendamiseks.

Eriti skeptilised on majandusspetsialistid Prantsusmaa ettepaneku vastu moodustada rahandusministritest ja teistest poliitikutest koosnev «stabiilsusnõukogu», kes jälgiks arenguid kogu euroraha piirkonnas. Kui sellisele organile antakse juriidiline õigus vahetuskursipoliitikat reguleerida, võib see keskpanga hinnastabiilsuse eesmärgilt kõrvale kallutada.

«Minu isiklik arvamus on, et sellest (stabiilsusnõukogu) saab üks 1997. a eurodebati võtmeküsimusi, nii nagu stabiilsuspakt seda mullu oli,» ütles Londoni UBSi ökonomist Darren Williams.

Isegi parima võimaliku stsenaariumi korral ei suuda tulevane keskpank ilmselt saavutada Saksamaa liidupanga peaaegu legendaarset otsustavust rahapoliitika määramisel.

«Saksamaal on saanud tavaks, et kui asi puudutab rahapoliitikat, hoiavad poliitikud oma käed eemal. Teistel riikidel on aga teistsugused tavad,» ütles Goldman Sachsi vanemökonomist Thomas Mayer. REUTER-BNS-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum