Vastuoluline tollimaksu seaduse eelnõu
16. jaanuaril avaldasid päevalehed uudise, et valitsusliidu riigikogu fraktsioonid esitasid 15. jaanuaril riigikogu menetlusse tollimaksuseaduse eelnõu. Lehtedes tsiteeriti mitme isiku kommentaare asja kohta. Ajalehtedest saadud info põhjal on EMLi juhatus jõudnud alljärgnevatele järeldustele.
Eelnõu järgi kehtestab tollimaksumäärad valitsus. Tollimaksumäärade kehtestamine valitsuse poolt on vastuolus põhiseaduse § 113, mille kohaselt riiklikud maksud sätestatakse seadusega. Eestis reguleeritakse maksustamist maksukorralduse seadusega. Selle seaduse § 2 punkt 1 sätestab, et iga maks, sealhulgas tollimaks, tuleb sätestada omaette maksuseadusega.
Iga maksuseadus peab sisaldama maksu määra, tasumise korda ja tähtaega. Kuna tollimaksu määra ei kehtestata tolliseadusega, vaid valitsuse määrusega, siis ei ole tollimaks seaduslik maks ja selle sissenõudmiseks puudub õiguslik alus.
Maksukorralduse seaduse § 2 punkti 2 kohaselt on maksuseadus eraldi seadus, millega sätestatakse konkreetne maks.
Kuivõrd eelnõu ei sätesta konkreetset maksu, siis ei ole tegemist maksuseadusega ja sellise akti alusel kehtestatavate maksude maksmist ei reguleeri maksukorralduse seadus. Ekslik on eelnõu seletuskirja väide (Postimees) ja ka A. Variku arvamus (Sõnumileht), nagu saaks maksuseadusega kehtestada ainult maksu kehtestamise mehhanismi, kuid mitte maksu ennast. Selline seadus ei ole maksuseadus ega anna ka õiguslikku alust tollimaksu kehtestamisele.
A. Käärma (Päevaleht) eksib, pidades maksukorralduse seadust siseturu kaitsevahendiks. Maksukorralduse seaduse § 2 p 1 sätestab, et maksud on maksumaksjate rahalised kohustused, mis annavad riigile ja kohalikele omavalitsustele avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu. Ei põhiseadus ega seadused ei pane valitsusele siseturu (loe saamatute ettevõtjate) kaitsmise ülesannet.
Eelnõu järgi kavatsetakse moodustada järjekordne «asjatundjate komisjon», kes peaks hakkama tegema tootjate huvidest lähtuvaid ettepanekuid tollimaksude sisseseadmiseks ühele või teisele kaubale. See on avameelne katse suurendada ametnike võimu üldiselt ja punuda eriti tulus korruptsioonipesa omakasupüüdlikele ja küündimatutele klerkidele ning politikaanidele.