Praegu riigikogus menetlusel oleva pensioniseaduse ja sotsiaalmaksu eelnõu järgi hakkaks riiklik vanaduspension olema üksnes 40% töötaja netopalgast.
Tööandjate ühenduse keskliidu presidendi Priit Vilba sõnul on nende ettepaneku rakendamiseks vähemalt kolm võimalust.
Esimene variant ühendab riiklikku ja kohustuslikku sotsiaalmaksu, kirjeldas Vilba. Riiklikul sotsiaalmaksul põhineva miinimumpensio-ni maksab sel juhul tööandja, töötaja maksab kohustuslikult teise osa sotsiaalmaksust eraõiguslikku pensionifondi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine variant ühendab Vilba sõnul riiklikku baasmaksu vabatahtliku lisamaksuga, mida teeks töötaja pensionifondi. See protsess on vaevalisem, kuna sotsiaalmaksu jaotus vähendab inimeses soovi midagi vabatahtlikult säästa, lisas Vilba.
Kolmas variant oleks Vilba sõnul täielikult eraõiguslik pensionifond, mida finantseerivad tööandja ja töötaja solidaarselt ja jääb vaba lisapensioni võimalus. Riiklik sotsiaalmaks ja tööandja maksukoormus väheneks sel juhul igal aastal vastavalt pensionäride arvu vähenemisele.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Endel Eero sõnas, et kui lähiaastatel midagi sotsiaalmaksu jaotamise (13% sotsiaalmaksust läheb praegu ravikindlustuseks ja 20% pensionifondi) osas ei muutu, saaks tagada üksnes 40--41protsendilise riikliku pensioni võrrelduna inimese pensionieelse netopalgaga.
Riigikogu sotsiaalkomisjonile on esitatud neli pensioniseaduse eelnõu: kolm riigikogu fraktsioonide ja üks valitsuse poolt, kes on Eero sõnul oma eelnõu tagasi võtnud.
Seoses sellega teeb sotsiaalkomisjon valitsusele ettepaneku monteerida riikliku pensioni seadusele juurde kate pensioniraha kogumiseks, milleks võiks olla pensionikassa, lausus Eero. Kas pensionikassa hakkab olema riiklik või avalik-õiguslik, jääb riigikogu otsustada, lisas ta.
Mujal maailmas kuulub pension diferentseeritult tulumaksustamisele, jätkas Eero. Eestis sel sajandil tema sõnul pensioni tõenäoliselt ei tulumaksustata, kuna selleks peab muutma tulumaksuseadust ja seni pole sellekohaseid ettepanekuid tehtud.