Avalik väitlus Internetis võtab hoogu
Tammeti sõnul ei ole Internetile väitluse vahendajana praegu alternatiivi. «Avalikult diskuteerida teisiti ei saa. Inimestel ei ole aega, et kuskil kokku saada, televisioon ja raadio pole ka sobivad kanalid,» selgitab ta.
Arvutifirma Tigma tegevdirektori Ott Köstneri kinnitusel levib võrgu abil diskuteerimine maailmas üha enam. Viimaste aastate jooksul on Eestiski huviliste ring laienenud, märgib ta.
Mullu detsembris ekspeaminister Andres Tarandi poolt algatatud üritustesarja «Kas Eesti teab, kuhu ta läheb?» Interneti-väljaandest peaks Tammeti sõnul saama Eesti arenguteemasid käsitleva foorumi laiem käsitluskoht. «Võrgufoorum peaks elama oma elu. Seal pole vaja käsitleda just samu teemasid, mis suurel foorumil. Kõik võiksid igasugu teemadel sõna võtta,» räägib Tammet.
Möödunud detsembris Tartus toimunud esimese «Kas Eesti teab, kuhu ta läheb?» koosoleku kokkukutsuja Andres Tarand kaasas tookord projekti 101 mitmes valdkonnas tegutsevat isikut. Koosoleku tulemusena on käivitunud Eesti tulevikule keskendunud ürituste sari.
Tammeti ütlusel on paar nädalat Internetis nähtaval olnud foorumi kodulehekülge asja uudsusega arvestades piisavalt külastada jõutud.
Foorumile kaastööd tegeva ettevõtja Marek Strandbergi väitel on statistika järgi seda kodulehekülge külastanud keskmiselt 300--400 huvilist päevas. «Ilmselt soovivad need inimesed ühiskonna arengu teemadel kaasa mõelda ja öelda,» räägib ta. On paratamatu, et mingi osa ühiskondlikku kommunikatsiooni läheb tänapäeval Internetti, lisab Strandberg.
Tarandi algatatud foorumi võrguväljaanne näitab, kui palju on ühiskonnal huvi sellistel teemadel arutleda, ütleb Strandberg. Oluline on, et projektiga tuleks kaasa ja diskussiooni sekkuks ka ülejäänud Eesti meedia, lisab ta.
Praegused Internetis levivad eestikeelsed aruteludele üleskutsuvad koduleheküljed just ei hiilga nendele saadetud asjalike ideede poolest. Tavaliselt võib ettepanekute rubriigis kohata tervitusi, nalju jms.
Ott Köstneri sõnul näitab praktika, et asjalikuks saab lugeda kõigest iga kümnendat ideed või ettepanekut, mis arvutikasutajate poolt võrku saadetakse. «Internet on siiski meediakanal, kuhu on suhteliselt kerge infot üles riputada,» selgitab ta.
Strandbergi sõnul on idee arutada Internetis ühe riigi tulevikku maailmas uudne. Ma uurisin seda veidi, aga midagi samaväärset mujalt ei leidnud, kinnitab ta.
Köstneri sõnul on enamlevinud diskuteerimise vorm maailmas uudisgruppide kasutamine, mis aga Eestis ei ole eriti populaarne.
Eestis on varemgi Interneti vahendusel diskuteeritud ja arutelusid peetud. Möödunud kevadel rahvusraamatukogus toimunud konverentsi «Eesti tee meediaühiskonda» koduleheküljel võis näha konverentsil osalemiseks saadetud materjale Eesti lähendamiseks meediaühiskonnale.
Avalikkuse ees on vast enim tähelepanu saanud Lennart Meri poolt ÜRO kõnetoolis välja pakutud idee nn väikeriikide konverentsist Tallinnas. Peamiselt majanduslike ja korralduslike probleemide tõttu taandus riigipeade Tallinnasse kutsumise mõte kõigepealt ideeks pidada kohtumine Internetis, kuid vaibus peagi sealgi.
Foorumi «Kas Eesti teab, kuhu ta läheb?» võrguväljaande toimetaja Tanel Tammeti kinnitusel jääb foorumi kodulehekülg pidevalt muutuvaks võrguajakirjaks. «Toimetus püüab rõhku panna järgmise konverentsi temaatikale.»
Mida rohkem sinna materjali koguneb, seda väärtuslikum kogu projekt on, lisab Tammet.