Valitsus kärbib tulumaksu

Pole mõistagi paha, kui praegu oma 26 protsendiga ühe väiksema ettevõtte tulumaksu määraga liberaalne Eesti oma positsiooni Euroopa riikide seas ses vallas veelgi tugevdab. Äripäev jääb aga endiselt toetama põhimõtet, et Eesti ettevõtjale ja ettevõtlusele oleks kõige kasulikum, kui see määr on null protsenti. See oleks ju veelgi atraktiivsem.

Sellest põhimõttest on kan-tud ka reformierakonna mullu jaanuaris esitatud tulumaksuseaduse eelnõu, mille teine lugemine katkestati 24. septembril. Kui aga reformaatorid ei suutnud seda põhimõtet oma valitsusesoleku jooksul riigikogu liikmetele mõistetavaks ja vastuvõetavaks teha, siis praeguses sogases vees niisugust kala samuti ei püüa. Riigikogu menetluses on ka Toivo Jürgensoni ja Indrek Kanniku ettepanek, et ettevõte võib moodustada põhivara soetamiseks (investeeringuteks) maksuvaba reservfondi 25 protsendi ulatuses maksustatavast tulust. Sisuliselt tähendab seegi tulumaksu vähenemist, praktiliselt seisab sellegi menetlemine.

Kui tulumaksumäära vähen-damine tõesti ka oli KMÜ soov, siis seadusandliku initsiatiivi samme nad seni küll astunud ei ole. Seetõttu suhtub suur osa ettevõtjaid valitsuse väljapakutud tulumaksumäära vähendamisse skeptiliselt. Vähemasti seni, kuni sõnadele ei järgne teod. Lisaks vajutab oma pitseri positiivsele, aga Äripäeva arvates poolikule ettevõtete tulumaksu määra vähendamise eesmärgile Tiit Vähile umbusalduse avaldamise eelne õhkkond. Kasutatav mõiste «poliitiline» annab mõista, et tegemist on mullu novembris moodustunud Vähi valitsuse programmiga, mitte lihtsalt Eesti valitsuse programmiga, olgu peaminister ja teisedki ministrid kes tahes.

See tähendab, et kui ettearvamatu poliitik Edgar Savisaar otsustab näiteks pool tundi enne hääletust Tiit Vähi kabinetti astuda, eelnevad kokkulepped opositsiooniga koos umbusaldust avaldada trumbina tagataskus, ning endale kolm, neli, viis ministrikohta välja kaubelda, võivad ka Eesti (maksu)poliitikas puhuma hakata hoopis teised tuuled.