Valitsus kärbib tulumaksu
Parteitu Jaak Leimann on ju-hatanud vahepeal eksinud valitseva koonderakonna ja maarahva ühenduse koalitsiooni õigele teeotsale tagasi. Nimelt näitas hiljutine kolme ministri ettepanek KMÜ-le, kust saada ettevõtte tulumaksu vähendamiseks katteallikaid. Kui peaminister Tiit Vähi sõnu uskuda, soovis KMÜ ettevõtte tulumaksu vähendada juba koalitsioonilepingut sõlmides. Paari aasta eest ei olnud lihtsalt selge, et katteallika selleks annab haldusreform. Nüüd võiks KMÜ oma kunagisi lubadusi hoogsalt ellu viima hakata, kui vaid seda umbusaldust pea kohal ei ripuks.
Teisipäeval käis valitsus välja oma tegevuse põhisuunad ehk poliitilise programmi 1997. aastaks. Eile tehti 16-leheküljelisse dokumenti ministrite näpunäidete järgi veel täiendusi ja täpsustusi, et see tõenäoliselt täna allkirjastada. Punkt-punktilt poolel leheküljel loetletud peaeesmärke on 1997. aastal 13. Konkreetseid protsente on nimetatud kolm: saavutada majanduskasv 4--5 protsenti, hoida inflatsioon vahemikus 10--14 protsenti ja vähendada 1. jaanuarist 1998 ettevõtte tulumaksu määra 15 protsendini.
Tuleb tõdeda, et viimane paistab teiste eesmärkide hulgast ainukesena paljunõutud atraktiivsuse poolest välja. Ülejäänud prioriteedid on üsna üldsõnalised, vähemasti lahtikirjutamata kujul: püüda normaliseerida suhted Venemaaga, saavutada kuritegevuse jätkuv vähenemine jne.
Pole mõistagi paha, kui praegu oma 26 protsendiga ühe väiksema ettevõtte tulumaksu määraga liberaalne Eesti oma positsiooni Euroopa riikide seas ses vallas veelgi tugevdab. Äripäev jääb aga endiselt toetama põhimõtet, et Eesti ettevõtjale ja ettevõtlusele oleks kõige kasulikum, kui see määr on null protsenti. See oleks ju veelgi atraktiivsem.
Sellest põhimõttest on kan-tud ka reformierakonna mullu jaanuaris esitatud tulumaksuseaduse eelnõu, mille teine lugemine katkestati 24. septembril. Kui aga reformaatorid ei suutnud seda põhimõtet oma valitsusesoleku jooksul riigikogu liikmetele mõistetavaks ja vastuvõetavaks teha, siis praeguses sogases vees niisugust kala samuti ei püüa. Riigikogu menetluses on ka Toivo Jürgensoni ja Indrek Kanniku ettepanek, et ettevõte võib moodustada põhivara soetamiseks (investeeringuteks) maksuvaba reservfondi 25 protsendi ulatuses maksustatavast tulust. Sisuliselt tähendab seegi tulumaksu vähenemist, praktiliselt seisab sellegi menetlemine.
Kui tulumaksumäära vähen-damine tõesti ka oli KMÜ soov, siis seadusandliku initsiatiivi samme nad seni küll astunud ei ole. Seetõttu suhtub suur osa ettevõtjaid valitsuse väljapakutud tulumaksumäära vähendamisse skeptiliselt. Vähemasti seni, kuni sõnadele ei järgne teod. Lisaks vajutab oma pitseri positiivsele, aga Äripäeva arvates poolikule ettevõtete tulumaksu määra vähendamise eesmärgile Tiit Vähile umbusalduse avaldamise eelne õhkkond. Kasutatav mõiste «poliitiline» annab mõista, et tegemist on mullu novembris moodustunud Vähi valitsuse programmiga, mitte lihtsalt Eesti valitsuse programmiga, olgu peaminister ja teisedki ministrid kes tahes.
See tähendab, et kui ettearvamatu poliitik Edgar Savisaar otsustab näiteks pool tundi enne hääletust Tiit Vähi kabinetti astuda, eelnevad kokkulepped opositsiooniga koos umbusaldust avaldada trumbina tagataskus, ning endale kolm, neli, viis ministrikohta välja kaubelda, võivad ka Eesti (maksu)poliitikas puhuma hakata hoopis teised tuuled.