6 veebruar 1997

Mängurõõm aktsiaturul kergitab pangaintresse

Pangad on tasahilju teravda-nud konkurentsi hoiustajate raha ligimeelitamiseks ja üksteiselt ülelöömiseks, sest magusaid kasumeid tõotav aktsiaturg ja firmade ning eraisikute laenusoovid neelavad järjest suuremaid summasid.

Hansapank tõstis alates teisipäevast tähtajaliste ja kasutushoiuste intresse ligikaudu poole protsendi ulatuses. Kuuldavasti tehakse seal ka jõupingutusi hoiustajate ligimeelitamiseks maapiirkondadest.

Erandlikult käitus Hoiupank, langetades hiljuti oma väikelaenu intresse, et siduda oma kliente pangaga veelgi kindlamini. Hoiupanga piirkondlikud laenujuhid on teinud mitmetele ettevõtjatele otseseid ettepanekuid kaaluda oma arvete üleviimist konkurentide juurest Hoiupanka.

Samal ajal ostavad pangad hinda üles ajades üksteise aktsiaid ja teatavad jaanuarikuu kasumitest, mille lõviosa on tekkinud tänu aktiivsele kauplemisele aktsiaturul. Pankade bilansid paisuvad aktsiate turuhindade, kuid mitte reaalse raha arvel.

Äripäev näeb pankade tegutsemises ohumärke, mille süvenedes võivad senised edusammud rahamaailmas mullina lõhkeda ja kordub investorite jaoks Tartu Kommertspanga või, mis veel halvem, Albaania variant. Tõsi küll, siis juba kvalitatiivselt uuel tasemel.

Kui seni on hoiuste intressid kogu aeg langenud või püsinud madalatena, siis Hansapanga trendirajavad sammud intresside tõstmise suunas tõstatavad ühest küljest küsimuse likviidsusest või õigemini vaba raha nappusest. Teisest küljest nähakse ilmselt ette DEMi intresside tõusu ja koos sellega kõikide muude krooniintresside kerkimist. Ettevõtjatele on see aga selge märk, et laenusaamine läheb raskemaks ja laenuintressid tema jaoks kasvavad.

Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke on tunnistanud, et hoiuintresside tõstmise põhjus on suur nõudlus laenude järele. Tegelikult on aga pangad suure osa rahast aktsiate alla pannud ja nad ei olegi nii väga laenamisest huvitatud, kuna aktsiaturul raha pöörates on kasumid suuremad. Sellest annavad tunnistust pankade ja nendega seotud fondide bilansid.

Siinjuures peab märkima, et võrreldes lääne pangandusega on meie pankade soov börsil mängida ebanormaalselt suur. Kui seal koostavad pangad oma väärtpaberiportfelle äärmiselt konservatiivselt, siis Eestis jääb mulje, et börsitehingud on meie pankade põhitegevus. See on ka üks asjaolu, mis on põhjustanud Eesti aktsiaturu plahvatusliku kasvu.

Ahvatlusest börsidel hiigelkasumeid teenida võib muidugi ka aru saada. Börside tekkega on kadunud vahepeal panku kummitanud probleem, et pole piisavalt projekte, millest annaks kasu lõigata.

Praegu visioonides eksisteeriva Balti depositooriumi käivitamine looks veelgi avaramaid võimalusi.

Nii soovitaksegi rohkem raha kaasata, et justkui muuseas ka aktsiaid osta. Siinjuures peavad pangad ainult meeles pidama, et suured õhumullid on kerged purunema.

Hetkel kuum