17. veebruar 1997
Jaga lugu:

Halbadest laenudest

Enn Rohula ebaõnnestunud laevaäri ja Koit Kaaristu luhtunud väetisetehase projekt on tekitanud palju ebameeldivusi laenuandjatele, vastavalt Tallinna Pangale ja Põhja-Eesti Pangale. Kas need näited on viimased?

Majandusteadlane Ardo Hansson ennustab, et taolisi üllatusi võib lähiajal veel esile kerkida. Raskustesse satuvad eelkõige need, kes on võtnud suurt inflatsiooni ja kiiret kasvu arvestades kõrge protsendiga lühiajalisi laene ja need, kes pole suures tegemise-eufoorias osanud oma äriplaani korrektselt koostada.

Majanduslikult mõeldes peab äpardunud äri keegi kinni maksma, sest raha puu otsas ei kasva. PEPi 60miljonilise laenunõude Kaaristule võttis enda kanda riik ehk kõik maksumaksjad. Rohula laenuga maadleb Tallinna Pank iseseisvalt ja viie aasta pärast loodetakse 50miljoniline laen tagasi saada. Ka siin tegelevad laenu tagasimaksmisega kaudselt kõik edukad ettevõtjad, sest juhul kui Tallinna Pangal halba laenu kaelas poleks, saaks pank anda soodsamat laenu edukatele ettevõtjatele. Ühtlasi on Eesti finantsasutused omavahel eri liine pidi seotud, mistõttu ühe panga äpardused mõjutavad kaudselt kõikide teiste pankade arengut.

Vaatamata üksikutele juhtumitele ei ole tõenäoline, et Eestit tabab selline kriis, nagu oli mitmel pool Skandinaaviamaades 1990. aastate algul, mil langesid järsult kinnisvara hinnad, enamik panku ei saanud laenusid tagasi, aktsiahinnad kukkusid ja investorid kaotasid palju raha.

Mitmete majandusasjatundjate arvates kasvab Eesti majandus käesoleval aastal kuni 5 protsenti ning infrastruktuuriobjektide erastamine toob raha rohkem sisse, sellega seoses kasvavad kinnisvara hinnad ja pankadel on laenudega vähem probleeme.

Jaga lugu:
Hetkel kuum