Kaebused selle kohta, et Keila jõgi haiseb reostuse järele, hakkasid keskkonnainspektsioonile ja Harju maavalitsuse keskkonnaosakonnale laekuma eelmise aasta lõpus. Inspektsioon avastas tänavu jaanuaris kümnekordse lubatud normi ületamise pärmitehasest väljuvas heitvees, mis jõuab Keila jõkke Rapla ja Harju maakonna piiril.
Inspektor Toomas Liidja sõnul piirdus Rapla maavalitsuse keskkonnaosakond vaid veeproovi võtmisega Keila jõest, mille põhjal järeldati, et kehtestatud norme ületavat reostust ei ole.
Keskkonnainspektsioon võttis jaanuari alguses oma veeproovi, millega tuvastati, et reoainete sisaldus heitvees ületab kehtestatud piirnorme kümnekordselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
22. jaanuaril, pärast veeproovi laboratoorset analüüsi koostas Liidja Salutagusel veereostuse kohta haldusõiguserikkumise protokolli, kus ka tehase direktor Andres Mets kinnitas, et protokollis esitatud faktiline materjal vastab tõele.
Samas esitas Toomas Liidja ettekirjutuse, nõudes, et tehas lõpetaks norme ületava heitvee juhtimise Keila jõkke suubuvasse kraavi. Ettekirjutuse eiramisel võib tehasele määrata juba halduskaristuse kuni 50 000 krooni.
Nädal hiljem, kui keskkonnaministeeriumi pressinõunik Kalle Mälberg valmistas Salutagusel ette telesaadet keskkonnareostusest, tõdes Toomas Liidja taas, et ülenormatiivne reostus jätkub.
Küsimusele, miks Rapla keskkonnaametnike ja keskkonnainspektsiooni analüüsid sedavõrd erinevad, vastas Liidja, et tehases on võimalik heitvee laskmist reguleerida ning et arvatavasti oldi tehases keskkonnaametnike saabumisest teadlikud.
Toomas Liidja ütles, et tegelikult on Salutaguse pärmitehas näiteks Tartu pärmitehasega võrreldes ebasoodsas seisus. Liidja sõnul on üldteada, et Tartu pärmitehase heitveed suunatakse ilma puhastamata otse linna kanalisatsiooni. Salutagusel paraku üldkasutatav kanalisatsioonivõrk puudub.
Andres Mets ütles, et Salutaguse pärmitehas maksab maakonnale niinimetatud saastekahju keskmiselt 4500 krooni kvartalis. Metsa väitel ei suhtu tehas heitvete puhastamisse sugugi ükskõikselt, viimase kolme aastaga on tehase reostustase tema sõnul vähenenud 5--6 korda.
Salutaguse pärmitehas kuulub alates 1994. aastast Kanada firmale Lallemand Inc. Kümme protsenti kapitaalmahutustest on suunatud puhastusseadmete rajamisele.
Salutaguse pärmitehase käive on umbes seitse miljonit krooni aastas.