Eestis tõusis raadioreklaami osatähtsuse tosina protsendini, aastane kasv 4% on märkimist väärt rahvusvahelises ulatuses.
Briti raadioreklaami maht kasvab neljandat aastat ja tegemist on kõige kiiremini areneva valdkonnaga. Kui 1995. aastal kuulus kogu reklaami mahust raadiole 2,8% (Euroopa madalamaid!), siis nüüd 4,9%.
Prantsusmaal tõi raadioreklaam mullu sisse 1,3 miljardit USA dollarit. Kui kümmekond aastat tagasi läks lõviosa rahast niisugustele kontsernidele, nagu RTL ja Europe 1, siis nüüd kuulub pool muusikaraadiotele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hispaanias oli mullune tõus 3%, tunamullu koguni 9,5%. Kümnendik kogu reklaamirahast kuulub raadiole. Huvitaval kombel on hispaanlaste seas menukas just sõnalise programmiga, eeskätt tertulias- (poliitika) raadiojaamad.
Saksamaal on raadioreklaam 1990. aastatel moodustanud 6--7% kogu paketist. Enamat takistab raadiojaamade soovimatus teha ühiselt selgitustööd oma meedia hüvede kohta.
Itaalias ennustatakse, et mullu alanud tõus jätkub tänavugi. Tõsi -- seni kuulub 2000 lokaal- ja regionaalsele jaamale vaid 3,5% kogu reklaamirahast.
Hollandis läheb asi ülesmäge. Viimase aasta jooksul teeniti 15% enam. Kogu reklaamipaketist kuulub raadiole 7,5%. Juhib TV (Eesti on üks väheseid riike, kus kirjutav press edestab kaugnägemist) 40 protsendiga, järgnevad ajalehed 26 protsendiga.
Et olla konkurentsivõimelisemad, asutasid Radio Rotterdam omanikud Lokale Reclame Nederland. Hollandi 400 raadiojaamast on seal esindatud 40 tugevamat. Eeskujuks võetakse USA, kus eraraadiotel on meediamaastikul märksa jõulisem positsioon kui Euroopas.
Rootsis kulutatakse raadioreklaamiks 550 miljonit Eesti krooni. Kommertsraadio on kuningriigis tegutsenud vaid kolm aastat ja seetõttu on see arv oodatust väiksem. Rootsis eeldati umbes 40 miljoni Eesti krooni võrra suuremat summat.
Belgias teeniti raadioreklaamiga mullu 8,6% enam ehk 9,6 miljonit dollarit, kogu reklaamipaketist kümnendik. Uus kuulajaskonna uurimise süsteem Radio Scan soodustab raadioreklaami kasutamist, sest ta selgitab, kuidas kulutatud raha end õigustas.
Eraldi uuritakse reklaami mõju prantsuse- ja flaamikeelsele kuulajaskonnale (Eestis oleks seda vaja teha eesti- ja venekeelsele auditooriumile).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taanis oodatakse tänavu olulist tõusu, sest senise 10% asemel (mõeldud on tipptunde) lubab uus ringhäälinguseadus, et reklaam täidab isegi 15% programmist.
USA asjatundjad väidavad, et raadioreklaam kasvab jõudsamalt kui muud reklaamimise moodused, seda tendentsi arvatakse jätkuvat sajandivahetuseni.
See peaks olema julgustuseks Eesti raadiojaamadelegi, kuid eeskuju tasub võtta kindlasti ka rootslastelt, kes kavatsevad asutada raadioreklaami büroo, et vähendada raadiojaamadevahelist tapvat konkurentsi, mis pidurdab ringhäälingu arengut tervikuna.
Ühendatud jõud kavatsetakse Rootsimaal suunata võitlusesse teiste meediakanalitega ja sama siht võiks olla eestlastelgi.