Raadioreklaamist kümnes Euroopa riigis

Hispaanias oli mullune tõus 3%, tunamullu koguni 9,5%. Kümnendik kogu reklaamirahast kuulub raadiole. Huvitaval kombel on hispaanlaste seas menukas just sõnalise programmiga, eeskätt tertulias- (poliitika) raadiojaamad.

Saksamaal on raadioreklaam 1990. aastatel moodustanud 6--7% kogu paketist. Enamat takistab raadiojaamade soovimatus teha ühiselt selgitustööd oma meedia hüvede kohta.

Itaalias ennustatakse, et mullu alanud tõus jätkub tänavugi. Tõsi -- seni kuulub 2000 lokaal- ja regionaalsele jaamale vaid 3,5% kogu reklaamirahast.

Hollandis läheb asi ülesmäge. Viimase aasta jooksul teeniti 15% enam. Kogu reklaamipaketist kuulub raadiole 7,5%. Juhib TV (Eesti on üks väheseid riike, kus kirjutav press edestab kaugnägemist) 40 protsendiga, järgnevad ajalehed 26 protsendiga.

Et olla konkurentsivõimelisemad, asutasid Radio Rotterdam omanikud Lokale Reclame Nederland. Hollandi 400 raadiojaamast on seal esindatud 40 tugevamat. Eeskujuks võetakse USA, kus eraraadiotel on meediamaastikul märksa jõulisem positsioon kui Euroopas.

Rootsis kulutatakse raadioreklaamiks 550 miljonit Eesti krooni. Kommertsraadio on kuningriigis tegutsenud vaid kolm aastat ja seetõttu on see arv oodatust väiksem. Rootsis eeldati umbes 40 miljoni Eesti krooni võrra suuremat summat.

Belgias teeniti raadioreklaamiga mullu 8,6% enam ehk 9,6 miljonit dollarit, kogu reklaamipaketist kümnendik. Uus kuulajaskonna uurimise süsteem Radio Scan soodustab raadioreklaami kasutamist, sest ta selgitab, kuidas kulutatud raha end õigustas.

Eraldi uuritakse reklaami mõju prantsuse- ja flaamikeelsele kuulajaskonnale (Eestis oleks seda vaja teha eesti- ja venekeelsele auditooriumile).