Konverents on Euroopa Liidu ja prügijamaade läbirääkimiste püsiv institutsioon. Selle koosseis on seni lahtine. Jäeti lahti võimalus, et sellega võivad soovi korral ühineda ka Norra ja ?veits. Kuid üksmeelele ei jõutud selles, kas näiteks Horvaatia ja Albaania sobivad sellele foorumile.
Ekspertide meelest pakuks konverents võimaluse lahendada kaks omavahel vastuolus olevat probleemi. On ju selge, et ELi pürgivad maad on väga ebaühtlase arengutasemega. Loodav konverents aitaks vältida pürgijariike jagamast kahte rühma ehk nendeks, kes saavad peatselt ELi liikmeks, ja nendeks, kes ei pääse sinna niipea.
Näiteks oleks EL tõenäoliselt nõus võtma T?ehhi peatselt oma liikmeks, kuid Slovakkiat veel mitte. ELil oleks seda kerge põhjendada, kuid Slovakkias tekitaks see kindlasti negatiivse reaktsiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sama probleem on Türgiga. Paar nädalat tagasi deklareerisid Euroopa konservatiivsete erakondade esindajad, et Türgil ei ole asja Euroopa Liitu. Nüüd aga võtsid välisministrid seisukoha, et tulevikus võiks Türgist siiski ELi liige saada, kui tema majandus on selleks küps.
ELi välisministrid rõhutasid, et Euroopa Liidu ja NATO laienemine on eri protsessid, mis teineteist üksnes täiendavad. Samal arvamusel oli ka Euroopa komisjoni esimees Jacques Santer.
Praeguseks on EL lubanud alustada kuu jooksul pärast valitsustevahelise konverentsi lõppu, mis on planeeritud juunisse, liitumisläbirääkimisi kümne Ida- ja Kesk-Euroopa riigiga ning Küprosega. Võttes aluseks majanduslikke ja poliitilisi kriteeriume, võiksid ekspertide arvates pärast lühikest siirdeperioodi ELi liikmeks saada Poola, T?ehhi, Ungari, Sloveenia ja Eesti. Samas ei ole kõik ELi liikmesriigid nende suhtes üksmeelel. Osa riikide arvates tuleks Eesti sellest loetelust välja jätta, kuna tal on probleeme rahvusvähemuse ja Venemaaga. Teisalt soovib Prantsusmaa kiirendada Rumeenia pääsu ELi. KL