Eelmisel reedel tunnistas Tallinna halduskohus ASi Kardemon kaebuse põhjal Tallinna maksuameti sellise ettekirjutuse seadusevastaseks.
Ettevõte oli teinud mahaarvamisi käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtetelt ostetud kaupade arvete alusel. Ehkki käibemaksukohustuslasena registreerimata isik ei või esitada arvet, kus on näidatud käibemaks, olid ASi Kardemon äripartnerid seda teinud.
Kardemoni kohtus esindanud advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaadi abi Maidu Kaasik selgitas, et käibemaksuseaduse järgi peab ettevõte, kes pole käibemaksukohustuslane, saadud käibemaksu 20 päeva jooksul maksuametile üle kandma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna maksuamet leidis, et käibemaksuseadust rikkus AS Kardemon, kes peab täiendavalt kandma riigieelarvesse 167 794 krooni käibemaksu ja 174 711 krooni intressi.
Kaasiku sõnutsi suunas maksuamet ettekirjutuse valele objektile. Maksuamet oleks pidanud käibemaksu sisse nõudma firmadelt, kes esitasid arve koos käibemaksuga, ehkki ise polnud käibemaksukohustuslased, märkis Kaasik.
Kaasik lisas, et käibemaksuseaduses ei ole kirjas kohustust kontrollida teise firma käibemaksukohustuslust. Niisugust kohustust ei sisalda ka rahandusministri määrus 1995. aastast, kus on ära toodud registreeritud maksukohustuslase kohustused.
Tallinna maksuameti jurist Ingrid Hoier selgitas kohtus, et ASi Kardemon seisukoht äripartneri kontrollimise osas on ekslik. Äripartneri kontrolli jaoks pole eraldi seadusesätet vaja, kuna ilma selleta ei saaks täita käibemaksuseaduse §18, selgitas Hoier.
See paragrahv ütleb, et maksustamisperioodil maksustatava käibe pealt on lubatud maha arvata maksustamisperioodil teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks.
«See, kuidas käibemaksukohustuslus selgeks teha, on ettevõtte probleem,» lausus Ingrid Hoier. Maksuametis on infotelefon, millele helistades öeldakse, kas küsitud firma on käibemaksu kohustuslane.
Seadus nõuab Hoieri sõnutsi taolistel juhtumitel käibemaksu välja nii sellelt, kes müüs kaupa ja sai ebaseaduslikult käibemaksu, kui sellelt, kes ostis ja jättis riigile osa käibemaksu heauskselt tasumata.
Maksunõunik Enn Roose sõnul pole ASi Kardemon juhtum ainus omataoline, analoogseid kohtuasju on veel. Kardemoniga sarnase kohtulahendi on saanud näiteks ASi Esimeks kaebus.
Tallinna maksuametil on õigus esitada halduskohtu otsuse peale kümne päeva jooksul apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.