• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 02.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Infosüsteemi hankimine on hankija töö

Teie ettevõte on tellinud infosüsteemi projekti usaldusväärselt täitjalt. Leping sisaldab peaaegu kõike, mida väljast saab hankida: projektijuhtimist, projekteerimist ja realiseerimist, riistvara ja tarkvara hanget, koolitust, juurutamist. Jääb üle raha ära maksta ja oodata, kuni süsteem on tellijale üle antud, õige? Kahjuks vale.
Infosüsteem on tavaliselt tihedalt integreeritud tellija tööga. Parimgi täitja ei suuda mõistlikku tulemust saavutada, kui tellija ei selgita oma vajadusi, või kui soovid pidevalt muutuvad. Süsteemi hanget võib võrrelda pigem abielu kui autoostuga -- õnnestunud tulemust võib saada ainult tellija ja täitja tihedas koostöös.
Vaatlemegi seekord tellija rolli. Ülemises külgaknas on tellija ülesanded, mida on raske välja suunata, alumises nendeks töödeks vajalikud ressursid ja tegevused lisaks põhilepingule. Investeerijaid huvitab kindlasti, kui palju tuleb infosüsteemi projekti otsestele kuludele juurde arvestada, et loota heale tulemusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisamaksumust tuleb hinnata iga projekti puhul eraldi. Näiteks hinnatakse, et grupitööle tarkvara edukaks sisseviimiseks võib kuluda kolm korda rohkem, kui see tarkvara ise maksab. Põhjus on, et tarkvara eeldab efektiivseks kasutamiseks tavaliselt firma töö ümberkorraldust.
Ilmselt saab osa tehtavast lisatööst teha täitja. Skaala teises otsas on mõnikord väga mahukad riistvara uuendused, mille puhul infotöö muutub vähe ja mis seepärast nõuavad suhteliselt vähe lisakulutusi.
Tellija kulude maht sõltub seega süsteemi ja hanke laadist ning võib olla suurem projekti otsesest maksumusest. «Tohoh,» ütlete nüüd, vaadates külgaknaid, «kas tegijal polegi kohustusi? Mina maksan ja mina tehku ka töö ära!» Õige küsimus, ka tema peab töötama.
- kujundage ettevõtte ja selle infotöö arengustrateegia
- planeerige ressursid lisaks projekti maksumusele

Artikkel jätkub pärast reklaami

- leidke omapoolsed eksperdid infosüsteemide, projektijuhtimise ja juriidika vallas
- piiritlege pakkumiskutses süsteemi ulatus ja ülesanded
- seadke lepingus süsteemile nõudmised, mida saab kontrollida
- nõudke ühise projektirühma loomist ja osalege selle töös aktiivselt

Artikkel jätkub pärast reklaami

- selgitage täitjale oma (info)töö sisu
- osalege süsteemi katsetustes ja vastuvõtmisel
- taotlege, et uus teadmine firma ja selle töö kohta jääks (ka) tellijale
- küsige aeg-ajalt: «Mis meile sellest tegelikult kasu on?»

Artikkel jätkub pärast reklaami

- eeluuringu tegemine (ka koos projektiga)
- juhtkonna aeg projekti käivitamiseks, jälgimiseks, oluliste otsuste tegemiseks
- firma põhiala töötajate aeg oma töö selgitamiseks ja katsetusteks

Artikkel jätkub pärast reklaami

- tellija projektijuhi, infosüsteemi ekspertide ja juristi kaasamine
- projekti audit -- alates varastest etappidest
- muudatused organisatsioonis ja töökorralduses
- töötajate ümberõpe põhitöö osas

Artikkel jätkub pärast reklaami

- andmete ülekanne, vajadusel muutmine
- vahendid muudatuste ja uute protsesside turvamiseks
- litsentsid, hooldus- ja uuendustasud

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele