• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 04.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik riskib miljarditega

Lennuliikluse juhtimisega Eesti õhuruumis tegeleva lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamme ütleb, et kui Lätis ja Leedus on lennukindlustus ammu tehtud, siis Eestis asi venib.
Priit Lõuk teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonnast ütleb, et kindlustusprojektiga peaks ministeeriumi asemel tegelema hoopis lennuliiklusteeninduse keskus.
Lõuk kinnitab, et ministeerium on seisukohal, et riskid tuleb võimalikult ruttu kindlustada.
Tamme sõnul on keskus esitanud teede- ja sideministeeriumile oma ettekujutuse lennuliikluse juhtimisega kaasnevate riskide kindlustamisest ning samuti vajalikud rahalised kalkulatsioonid.
Lõuk räägib, et praeguseks on teede- ja sideministeerium omakorda esitanud rahandusministeeriumile taotluse kindlustamiseks riigieelarvest vajalike lisavahendite saamiseks.
Eestis rahvusvahelist kindlustusvahendajate ketti UNISON esindava ASi Bonnor & Kaasik esindaja Kristo Ristikivi ütles, et maailmas on levinud kaks lennundusalase kindlustamise viisi. Rikkamad riigid on selliste õnnetuste puhuks moodustanud reservfondi.
Teised riigid, kus kapitali piisavalt pole, ostavad kindlustuse London Aviation Marketilt, mille moodustavad seal asuvad kindlustusseltsid.
Eesti peaks kapitali nappuse tõttu kasutama just teist kindlustusvarianti.
Päevas lendab üle Eesti 200 lennukit, millest paljud lendavad läbi Eesti õhuruumi Euroopast Aasiasse ning vastupidi.
Seega on tegemist just lennukitega, mille eri mudelid mahutavad 420--569 reisijani.
Lennunduskindlustus jaguneb tähtsuse alusel kolmeks alaliigiks. Nendest on tähtsaim kindlustus lennukite kokkupõrge õhuruumis.
Teisele kohale võib Ristikivi sõnul paigutada õnnetused, mis on juhtunud piloodile maandumisel ja tõusmisel edastatud väärinfo tõttu.
Kolmanda kategooria moodustavad õnnetused, mis võivad juhtuda lennukite maapealsel teenindamisel lennuvälja suletud piirkonnas, näiteks lennukite tankimisel kütusega.
Ristikivi sõnul kindlustatakse ennast tavaliselt kahjusummade vastu, mis ulatuvad 6,7--13,5 miljardi kroonini.
Kui Eesti kindlustaks ennast 2,7 miljardi kroonise õnnetuse vastu, läheks see maksma vähemalt 2,7 miljonit krooni.
Lennuliiklusteeninduse keskus teenis eelmisel aastal lennufirmadelt Eesti õhuruumi kasutamise eest navigatsioonitasudena üle 100 miljoni krooni. Tuluga võrreldes ei oleks kindlustussumma puhul tegu just väga suure summaga.
Maa peal paiknevate radarisüsteemide kindlustamine võiks aga Ristikivi hinnangul kõne alla tulla Eesti kindlustusfirmades, sest kahjusummad, mille vastu tuleks kindlustada, on paarsada miljoni krooni.
Suur osa on kindlustusfirma oskusteabel Ristikivi ütlusel just siis, kui on vaja selgitada, kes on mingi õnnetusjuhtumi puhul süüdi. Tema sõnul on tihti raske piiri tõmmata, kas õnnetuses oli süüdi lennujuhtimiskeskus, lennujaam või hoopiski piloot.
Tema väitel on maailmas põhiprobleeme tekitanudki tõsiasi, et kindlustuse poolt välja makstav summa pole lõppkokkuvõttes ikkagi katnud kõiki kahjunõudeid.
Kindlustamisega kaasneks Tamme sõnul samuti Eesti usaldusväärsuse tõstmine rahvusvahelisel lennundusturul, mistõttu oleks lennufirmad nõus maksma kõrgemaid navigatsioonitasusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 13:20
Kuidas tehisintellektiga saavutada selge konkurentsieelis?
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele