EL kärbib püügikvoote

Sel teemal on intensiivseid läbirääkimisi peetud läinud aasta maikuust peale. Saavutatud kokkuleppe vastu hääletasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Britid leidsid, et kuna paljud mitte-Briti laevaomanikud ostavad Briti kvoote, siis tuleb see probleem enne püügimahu üldist vähendamist ära laendada.

Euroopa komisjoni volinik Emma Bonino soovitas algselt püüki vähendada 40 protsenti kuue aasta jooksul, kuid enamik ELi liikmesriike polnud sellega nõus, kartes tööpuuduse liigset kasvu suhteliselt vaestes rannikupiirkondades.

Kokkuleppe kohaselt tuleb ELi liikmesriikidel vähendada kõige enam ohus olevate kalaliikide püügimahtu 30 protsenti, teiste kalaliikide püüki 20 protsenti ja külmutada kõigi ülejäänud kalaliikide püügimaht praegusel tasemel kuni aastani 2001.

Enim ohus olevateks kalaliikideks peetakse turska, heeringat, makrelli, lesta ja merikeelt Põhjameres, sardiini ja süsikat Pürenee poolsaare lähipiirkonnas ning lõhe Läänemeres. Liigpüütavateks kalaliikideks on pik?a, süsikas ja heik Põhjamerel, makrell, sinikala ja mõõkkala Pürenee poolsaare juures ning tursk Läänemeres.

Kokkulepe jätab liikmesriikidele vabad käed, kas nad saavutavad püstitatud eesmärgi laevastiku kärpimise või merel oldud päevade vähendamise teel.

Viimasel hetkel enne kokkuleppele jõudmist soostus Euroopa komisjon, et see ei hõlma kuni 12 meetri pikkuseid traalereid. Algselt oli leppest kavas välja jätta kuni 10 meetri pikkused laevad. Samuti nõustus komisjon Hispaania taotlusega, et käesolev kokkulepe ei hõlma ELi kalalaevade tegevust kolmandate riikide vetes. FT-REUTER-ÄP