• OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • 17.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL kärbib püügikvoote

Sel teemal on intensiivseid läbirääkimisi peetud läinud aasta maikuust peale. Saavutatud kokkuleppe vastu hääletasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Britid leidsid, et kuna paljud mitte-Briti laevaomanikud ostavad Briti kvoote, siis tuleb see probleem enne püügimahu üldist vähendamist ära laendada.
Euroopa komisjoni volinik Emma Bonino soovitas algselt püüki vähendada 40 protsenti kuue aasta jooksul, kuid enamik ELi liikmesriike polnud sellega nõus, kartes tööpuuduse liigset kasvu suhteliselt vaestes rannikupiirkondades.
Kokkuleppe kohaselt tuleb ELi liikmesriikidel vähendada kõige enam ohus olevate kalaliikide püügimahtu 30 protsenti, teiste kalaliikide püüki 20 protsenti ja külmutada kõigi ülejäänud kalaliikide püügimaht praegusel tasemel kuni aastani 2001.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enim ohus olevateks kalaliikideks peetakse turska, heeringat, makrelli, lesta ja merikeelt Põhjameres, sardiini ja süsikat Pürenee poolsaare lähipiirkonnas ning lõhe Läänemeres. Liigpüütavateks kalaliikideks on pik?a, süsikas ja heik Põhjamerel, makrell, sinikala ja mõõkkala Pürenee poolsaare juures ning tursk Läänemeres.
Kokkulepe jätab liikmesriikidele vabad käed, kas nad saavutavad püstitatud eesmärgi laevastiku kärpimise või merel oldud päevade vähendamise teel.
Viimasel hetkel enne kokkuleppele jõudmist soostus Euroopa komisjon, et see ei hõlma kuni 12 meetri pikkuseid traalereid. Algselt oli leppest kavas välja jätta kuni 10 meetri pikkused laevad. Samuti nõustus komisjon Hispaania taotlusega, et käesolev kokkulepe ei hõlma ELi kalalaevade tegevust kolmandate riikide vetes. FT-REUTER-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele