Niisama järjekindlalt, nagu kevad igal aastal vahetub suvega, arutab valitsus ametiautode kasutamise korda. Iga kord kulutavad mitmed ametimehed mitmeid tunde küsimuse ettevalmistamiseks ja arutamiseks. Seejärel loovad osavad PR-mehed värvika pildi tublist valitsusest, kes väga arukalt on osanud kulusid kärpida. Mõne kuu pärast algab arutelu otsast peale.
Sarnase skeemi järgi arutatakse teisigi haldusjuhtimise probleeme alates ametnike esindus- ja komandeeringukulude kärpimisest kuni valitsuse üldkulude piiramiseni välja. Seni kasvab SKP 3--4% aastas, samas suurenevad valitsemiskulud sama perioodi jooksul tagasihoidlikult väljendudes kaks korda rohkem. Valitsuse töö tulemus on seega võrreldav olukorraga, mida kõige täpsemini kirjeldab väljend «kits kärneriks».
Valitsus ei ole võimeline välja töötama mõistlikku plaani näiteks riigi autobaasi autode kasutamise kohta riigikogu liikmete poolt, sest võib mürki võtta, et juba järgmise aasta eelarve koostamisel peavad riigikogujad eriti kiivalt silmas valitsuse kulude ridu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juba kinnitatud muudatuste sisseviimine võib aga osutuda võimatuks, sest valitsuste iga võib samuti võrrelda aastaaegade vahetumisega.
Siit ettepanek. Üld- ja kohalike valitsuste kulude optimeerimisega võiksid projektijuhtimise korras tegelda eraettevõtete spetsialistidest koostatud grupid.
Eestis on sadu edukaid firmasid, kelle edu üheks alustalaks on kindlasti ka oskuslik haldusjuhtimine. Kindlasti on nõus valitsust aitama suur- ja väikeettevõtete liidud, maksumaksjate ühingud jms. Ei vaja ilmselt tõestamist, et eraettevõtted on riigiasutustest tunduvalt enam huvitatud kulude kokkuhoiust, seepärast on nad seda õppinud hästi tegema.