«Meil on lootus saada peaaegu oma maja, et publik tunneks, et ta on teatris ja mitte kultuurimajas või õppekeskuses,» lausus teatri direktor Jüri Karindi. Ta lisas, et reaalseim on alustada etendustega uues majas 1999. aasta jaanuaris.
Sauna tänaval asuva Hansaaida ümberehitamiseks on kavas luua sihtasutus, kus Karindi sõnul võiks olla kolm osanikku, Tallinna linn, riik ja üks kommertspank, näiteks Ühispank. Sihtasutuse mõtte pakkus välja endine Tallinna linnapea Robert Lepikson.
Jüri Karindi sõnul on sihtasutuse eelis see, et sinna saaksid raha paigutada nii linn, kellele Sauna tänava hoone kuulub, kui riik, kes omab Vanalinnastuudiot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teatrikompleksi finantseerimist kujutab Karindi ette järgmiselt. Linn ja riik eraldaksid hoone renoveerimiseks sellel aastal mõnisada tuhat krooni, pank annaks ehitustööde finantseerimiseks soodsat laenu, mille tagaksid linn või riik, rääkis Karindi. Laenu tagasimaksmine toimuks tema sõnul mitme aasta jooksul riigi- või linnaeelarve kaudu.
Ühispanga asepresident Janek Mäggi ütles, et ta pole panga võimalikust osalemisest Vanalinnastuudio projektis teadlik.
Neljakorruselise, 1440ruutmeetrise kasuliku pinnaga teatrihoone eskiisprojekt pärineb arhitektuuribüroolt Künnapu ja Padrik. Kompleksi tuleb 250kohaline tubateater.
Selleks, et teater suudaks oma kulusid osaliselt ka ise katta, ehitatakse hoone keldrisse restoran ja kavatsetakse hoones ka näitusi korraldada. Vanalinnastuudio rajamise idee Sauna tänavale pärineb veebruarist, kui aadressil Viru 18, Müürivahe 23 ja Sauna 10 asuvat kinnistut rentiv AS Taakes tegi teatrile ettepaneku hoone allrentnikuks hakata. Praegu on kinnistu jagatud kolmeks eraldi kinnistuks, millest Sauna tänava osa ootab väljarentimist.
Jüri Karindi sõnul on võimalik, et teater saab tulevikus hoone rendile nullmääraga.
Vanalinnastuudios töötab 44 inimest, neist 15 on näitlejad. Teater katab piletimüügist üle 40 protsendi oma kuludest. Eelmisel aastal külastas teatrit 72 000 inimest.