- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
T?ehhi majandusime ootamatu hääbumine
Euroopa komisjon on nõudnud selle kohta T?ehhilt kirjalikku selgitust. Kuid T?ehhi valitsus tõlgendab ELiga sõlmitud assotsiatsioonilepet teistmoodi ega kavatse impordideposiidist loobuda.
Need impordideposiidid moodustavad osa valitsuse heaks kiidetud majanduse tervendamise programmist, mis võeti vastu pärast seda, kui suureks paisunud kaubandusbilansi puudujäägi järel tekkis ka eelarvedefitsiit.
Esimest korda pärast majandusreformide algamist oli T?ehhi valitsus sunnitud tegema kuludes kärpeid, mis moodustavad umbes viis protsenti eelarve kogusummast. Kuni eelmise aastani on T?ehhi riigieelarve püsinud tasakaalus.
Kärped näevad ette vähendada ministeeriumide investeeringuid ca 20% võrra, tõsta riigitöötajate palku kavandatud 12% asemel 7% ning viivitada pensioniindeksi tõstmisega, kuna inflatsioon on prognoositust väiksem.
Eelmisel aastal küündis kaubandusbilansi puudujääk 71,55 miljardi Eesti kroonini. Kui selle aasta esimeste kuude tulemused näitasid, et see võib tänavu käriseda 92,75 miljardi Eesti kroonini, otsustaski valitsus liberaalsest kaubanduspoliitikast loobuda ja rakendada abinõusid impordi piiramiseks.
Impordimaksu asemel otsustati osa tarbekaupade suhtes rakendada kohustuslikku impordideposiiti, mis moodustab 20% impordi väärtusest.
Euroopa Liidu ja T?ehhi valitsuse vahelised tõlgenduserinevused ei hõlma mitte impordideposiidi rakendamise võimalust, vaid hoopis mis olukorras seda võib teha. Euroopa komisjoni meelest on T?ehhi valuutavarud nii suured, et importi pole vaja piirata, kuid T?ehhi valitsus peab kaubandusdefitsiidi suurust murettekitavaks.
Majanduse tervendamise programmis on veel ette nähtud kiirendada erastamist, vähendada kaost kapitaliturul ja ohjeldada majanduskuritegevust.
Väliseksperdid arvavad, et T?ehhi hädad saavad alguse kupongiprivatiseerimisest, mille Vaclav Klausi valitsus väga ruttu ja suures mahus korraldas.
Paljud aktsionärideks saanud t?ehhid andsid peagi oma aktsiad investeerimisfondide kätte, mis ettevõtete moderniseerimise asemel asusid täitma oma kukruid. Seetõttu on T?ehhi tooted rahvusvaheliselt vähe konkurentsivõimelised. Ning selle tagajärjel on riigi tööstustoodangu kasvutempo hakanud järsult langema: mullu oli see neli protsenti ja tänavu arvatavasti 1,5%. Ka sisemajanduse kogutoodangu prognoosi on juba alandatud viielt protsendilt 3,5-le, mis on poole väiksem kui konkurentidel Poolal ja Slovakkial.
Ehkki peaminister Klaus nimetab kujunenud olukorda üksnes väikeseks komistuseks reformiteel, süvenevad rahva hulgas pettumusmeeleolud, mida lisab veelgi lubatud palgatõusu kärpimine. Pettunud rahvas võib aga selja pöörata Klausi liberaalsele majanduspoliitikale ja tuua võimule sotsiaaldemokraatideks muutunud ekskommunistid. KL-DN
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele