• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rendileping on pangalaenu tagatisena ebakindel

    Pangalaenu tagatiseks on kõige kind-lam esimese järjekoha hüpoteek. Tihti aga ei ole laenu soovija ise kinnisvara omanik, vaid näiteks hoone või ehitise osa rentija. Olukord on lihtsam, kui tegemist on hoonestusõigusega, millele annab samuti kinnistusraamatu kaudu panti seada. Paraku on aga hoonestusõiguse alusel kasutatavaid hooneid napilt. Enamasti saab rääkida tähtajalisest rendilepingust.
    Millisel juhul saab pank tagatisena aktsepteerida (soodsat) rendilepingut (soodsa asukohaga) ruumidele? Millised on seejuures riskid laenutaotlejale ja pangale?
    1. Rendilepingu nõuete panti ei märgita reeglina ühtegi registrisse ning neid nõudeid saab kergesti vaidlustada -- pank suhtub neisse ettevaatlikult.
    2. Rendilepingu pantimiseks on erinevatel arvamustel tarvis omaniku luba, ka pandilepingu muutmiseks (näiteks tagatava nõude muutumisel) -- omanik võib kergesti ümber mõelda ja luba mitte anda või selle andmisega venitada.
    3. Erineva kaaluga on rendilepingud, mis vastavalt lubavad või ei luba allrendilepinguid -- viimased võivad olla lisatulude allikaks ning seepärast pangad seda just eeldavad. Samuti ei ole pandipidaja ehk pank pantija pankroti korral huvitatud ise rentnikuks asuma, vaid teenima just allrendilepingute pealt.
    4. Et kindlustada eelnimetatud punkti kohaselt renditasu teenimist, soovib pank kasutusõiguse märkimist kinnistusraamatusse kasutusvaldusena kindlaks perioodiks -- see ei pruugi meeldida omanikule.
    Seega pole rendilepingu pantimine tagatisena kuigi tõsiselt arvestatav, sest selle «realiseerimine» laenaja maksevõimetuse korral on küsitav. Majanduslikust aspektist saab selline pant olla huvitav vaid siis, kui rendilepingus või kasutusvalduse tingimustes märgitud renditasu on tugevasti alla turu taseme, seda ka pikemaajalises perspektiivis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Eesti aasta auto valimisel ruulisid “elektrikad”
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.