Eilse päeva olulisemaks sündmuseks oli USA Föderaalreservi Avalike Turgude Komitee koosolek. Nii valuuta- kui väärtpaberiturud ootasid otsust Föderaalreservi intressimäärade tõstmise või säilitamise kohta. Föderaalreservi ees seisis keerukas otsus, arvestades, et USA majandus on hetkel kadestamisväärses olukorras: tugev kasv (5,6% aprillikuus) kombineeritud stabiilse ning madala inflatsiooni ning üle aastate madalaima tööpuudusega. Samas kardetakse inflatsiooni kasvu, kui arvukad töötajad suuremaid palku nõudma hakkavad. Seega peeti Föderaalreservi esmaseks ülesandeks võitlust suureneva inflatsiooni vastu ning otsus jätta intressimäärad muutmata tekitas turul segaseid tundeid. Analüütikute hinnangul mängib Föderaalreserv majanduskasvu kiire ja ulatusliku vähenemise peale ning majanduskasvu langus «vaid» 4%-ni sunniks intressimäärasid tõstma ikkagi ATK järgmisel koosolekul 1-2 juulil. Seetõttu ei toonud otsus murelikele turgudele kergendust ja küsimused «Mis juhtub? Millal? Kui palju?» on endiselt päevakorras.

Wall Street reageeris uudisele ebastabiilselt, lõpetades päeva siiski tõusuga. Paljukannatanud dollar kukkus aga rängalt. Aasia turgudel tekitas hommikupoolel segadust spekulatsioon võimalikust Jaapani Panga intressimäärade tõusust, mis viis dollari 113,6 jeenini dollarilt. Hiljem püüdsid jaapanlased turge rahustada, öeldes, et nende poliitika on endiselt suunatud majanduse taaselustamisele. Jaapan pole ilmselt huvitatud jeeni märkimisväärsest tugevnemisest, kuna see halvendaks ekspordisituatsuooni. Euroopa turgudel dollar tõusiski, kuid on endiselt äärmiselt tundlik igasuguse müügisurve suhtes.

Mõned USA analüütikud ennustavad, et dollar hakkab lähiajal nõrgenema ka Saksa marga suhtes, pakkudes aasta lõpuks taset 1,6 USD/DEM. Arvestades tõenäolist intressimäärade tõusu juulis ning raskusi Saksa majanduses tuleb seda siiski pidada ebatõenäoliseks.