Pakendiaktsiis sunnib oma taarat kokku koguma

Pakendiaktsiisiseaduse järgi ei maksustata pakendeid, millest vähemalt 40 protsenti taaskasutatakse. Aktsiisivabastuse aluseks on keskkonnaministeeriumi antav aastase kehtivusajaga tõend. Pakendi taaskasutuse tõendeid on ministeerium väljastanud alates pakendiaktsiisiseaduse jõustumisest 1. märtsil.

Viisimaa ütlusel antakse tõendid firmade enda garantiide peale. Kui firma ei suuda tõendi kehtimise ajal nõutud kogust pakendeid kokku korjata, maksab ta aktsiisi koos viivistega tagantjärele, lausub Viisimaa.

Alkoholi hulgimüüja Valior Hulgi müügidirektori Harry Saare sõnul ei tähenda pudelitekorjamise kohustus hulgifirmale, et ta peaks oma taarapunktid avama. Hulgifirmad sõlmivad lepingud taarakogumisele spetsialiseerunud ettevõtetega, kes kohustuvad nende eest pudeleid ja purke koguma, ütleb Saar. «Ilmselt annab see seadusesäte mitmetele firmadele rohelise tee riigi petmiseks,» nendib ta.

Taarakogumisega tegeleva ASi Vaania juhatuse esimehe Mart Kondi arvates pole taaraäris eriti võimalik sobi teha. Meie firmas näiteks on kõikidel väljaminevatel taarakogustel korralik dokumentatsioon, ütleb ta. Samas lisab Kont, et ka taaraärikaid on mitmesuguseid: «Mõnede punkrite ümber seisavad näiteks mustad mersud.»

Purjetajatest vendadele Toomas ja Tõnu Tõnistetele ja Marko Lilienthalile kuuluva alkoholi müüja ASi LTT taaraprojekti juht Erik Vest ütleb, et temal on kokkupuudetest taarapunktidega jäänud küll mulje, et seal töötavad inimesed, kelle kohta seadused ei kehti. «Kõik on mustad vennad, ühtegi eestlast pole kohanud,» lausub ta. «Sellistele on raske selgeks teha, miks mul on vaja nendega mingit lepingut sõlmida.»

ASi Vaania omanduses taarapunkte pole, vaid tal on omakorda sõlmitud lepingud punktidega, kes tema jaoks taarat korjavad. Taarapunktid on sellest võimalusest väga huvitatud, sest nii saavad nad vastu võtta ka näiteks ?ampusepudeleid ja sedasi oma käivet kasvatada, sõnab Kont.

On ka lepingud mõnede baaridega, kuid üldiselt pole toitlustusasutused huvitatud taara kogumisest, räägib Kont.

Kondi sõnul on keskkonnaministeeriumi tõendid enamikul alkoholi hulgimüüjatel ja tootjatel. Samuti on suurem osa hulgifirmasid sõlminud lepingud taarakogumisfirmadega, tootjad saavad oma taara aga tagasi taarapunktide kaudu.

Spetsiaalselt mittestandardsete ja välismaiste pudelite korjamiseks loodud Vaania saadab iga nädal Järvakandi ja Tartu klaasivabrikusse umbes 30 tonni purustatud klaasi, kus see ümbersulatamisele läheb. Oma äri aastakäivet ei oska Kont prognoosida, öeldes vaid, et talvel peaks firma kuukäibed ulatuma poole miljoni kroonini. Praegu on kolm kuud tagasi taarakogumisele spetsialiseerunud firma kuukäibed 150 000 krooni ümber. Vaania kogus märtsis 40 tonni klaasi, sügiseks loodab firma kokku koguda kuni 150 tonni pudeliklaasi.

Erik Vesti sõnul ei usalda ta taarakogumisega tegelevaid firmasid. Kui firma aasta jooksul pankrotti läheb ja meile taarat koguda ei suuda, siis meie peame ju ikkagi tagantjärele aktsiisi ära maksma, ütleb Vest.

AS LTT tegi otse taarapunktidega lepingud ja, et nad teaksid, mida meile kokku osta, viisime igale poole oma pudelite näidised, räägib Vest. Samuti jaotasime kõikidesse punktidesse spetsiaalsed kastid pudelite jaoks ja nüüd käime nädalas umbes kolm korda kõik taarapunktid läbi, sõnab ta. «Esimene kuu oli väga nutune -- saime tagasi sada pudelit, teisel kuul kogunes pudeleid juba 18 000 tükki,» ütleb Vest. LTT on lubanud aasta jooksul koguda 200 tonni pudeleid.

Vesti arvates on 40 protsendi nõue firmadele ülejõukäiv. «Alustada võiks ju näiteks viiest protsendist,» ütleb ta. Vest lisab: «Tõeline häving saabub aga poolteise aasta pärast, kui hakkab kehtima nõue koguda 60 protsenti taarast.»