• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome suhtumine rahaliitu

    Sellest kevadest peale on selgelt näha, et rahaliitu ei käsitata mitte niivõrd majandusliku projektina, vaid see on selgelt politiseeritud ehk vaidlus käib põhiliselt selle üle, missugused riigid pääsevad EMUsse ja missugused mitte.
    Lipponeni arvates annab muretsemiseks põhjuseks viimase aja kulladialoog Saksamaal ning Prantsusmaa poliitiline olukord. Kuid sellele vaatamata püsib Euroopas kindel tahe alustada rahaliidu kolmandat etappi tähtaja kohaselt.
    Kummutades Soomes levinud arusaama, kinnitas Lipponen, et suurte Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaaldemokraadid ei ole konservatiividest sugugi EMU-vaenulikumad. Briti tööerakonna võimule tulek soodustab Euroopa integratsiooni ning ka Saksa ja Prantsuse sotsid on EMUt pooldaval seisukohal. Tõsi küll, sotsiaaldemokraadid soovivad tõhusamat hõive- ja majanduskasvupoliitikat, mis mingil määral võib olla vastukaaluks rahapoliitilisele koostööle, lisas ta.
    Lipponeni meelest näitab peatselt toimuv ELi Amsterdami tippkohtumine, mis suunas Euroopa minema hakkab.
    Rootsi peaministri Göran Perssoni hiljuti teatavaks tehtud otsus, et Rootsi ei astu 1999. a rahaliitu, Soome konkurentsivõimet ei mõjuta, prognoosivad Soome tööstusringkonnad.
    Nagu ütles Soome tööstuse ja tööandjate liidu (TT) tegevdirektor Johannes Koroma, on Rootsi tööstusjuhid lausa kadedad, kuidas Soomes on seda asja konsensuse alusel aetud.
    Koroma leiab, et Soomele on kiire pääs rahaliitu tähtsam kui Rootsile. Sest Soome väikestele ja keskmistele firmadele annab EMU vajaliku stabiilsuse, nendele on valuutakursimuutused valulisemad kui suurfirmadele.
    Soomlased ei usu ka, et rootslaste otsus mõjutaks Soome metsatööstuse konkurentsivõimet. Ehkki Rootsi jääb EMUst välja, tahab Rootsi majandus sinna kindlasti pääseda edaspidi ja sellepärast ei saa ta oma metsatööstuse konkurentsivõime parandamiseks kasutada krooni devalveerimist, vaid tal tuleb samuti järgida EMU-riikide finants- ja rahapoliitikat.
    Koroma ennustab, et Rootsi suurfirmad hakkavad eurot laialdaselt kasutama. Osa suurfirmade arveldusest käib üle 90% muudes valuutades kui Rootsi kroon ning need lähevadki eurole üle. Samuti kaaluvad nad üha tõsisemalt oma peakontori välismaale üleviimist.
    Soome rahandusminister Sauli Niinistö arvas, et Rootsis algab nüüd vilgas arutelu selle üle, kui suur on risk EMUst välja jääda. Rootsi firmade konkurentsivõime nõrgeneb samadel turgudel tegutsevate Soome firmade suhtes ning Rootsit võivad erinevalt Soomest tabada valuutaspekulatsioonirünnakud, usub Soome minister. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.