• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome suhtumine rahaliitu

    Sellest kevadest peale on selgelt näha, et rahaliitu ei käsitata mitte niivõrd majandusliku projektina, vaid see on selgelt politiseeritud ehk vaidlus käib põhiliselt selle üle, missugused riigid pääsevad EMUsse ja missugused mitte.
    Lipponeni arvates annab muretsemiseks põhjuseks viimase aja kulladialoog Saksamaal ning Prantsusmaa poliitiline olukord. Kuid sellele vaatamata püsib Euroopas kindel tahe alustada rahaliidu kolmandat etappi tähtaja kohaselt.
    Kummutades Soomes levinud arusaama, kinnitas Lipponen, et suurte Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaaldemokraadid ei ole konservatiividest sugugi EMU-vaenulikumad. Briti tööerakonna võimule tulek soodustab Euroopa integratsiooni ning ka Saksa ja Prantsuse sotsid on EMUt pooldaval seisukohal. Tõsi küll, sotsiaaldemokraadid soovivad tõhusamat hõive- ja majanduskasvupoliitikat, mis mingil määral võib olla vastukaaluks rahapoliitilisele koostööle, lisas ta.
    Lipponeni meelest näitab peatselt toimuv ELi Amsterdami tippkohtumine, mis suunas Euroopa minema hakkab.
    Rootsi peaministri Göran Perssoni hiljuti teatavaks tehtud otsus, et Rootsi ei astu 1999. a rahaliitu, Soome konkurentsivõimet ei mõjuta, prognoosivad Soome tööstusringkonnad.
    Nagu ütles Soome tööstuse ja tööandjate liidu (TT) tegevdirektor Johannes Koroma, on Rootsi tööstusjuhid lausa kadedad, kuidas Soomes on seda asja konsensuse alusel aetud.
    Koroma leiab, et Soomele on kiire pääs rahaliitu tähtsam kui Rootsile. Sest Soome väikestele ja keskmistele firmadele annab EMU vajaliku stabiilsuse, nendele on valuutakursimuutused valulisemad kui suurfirmadele.
    Soomlased ei usu ka, et rootslaste otsus mõjutaks Soome metsatööstuse konkurentsivõimet. Ehkki Rootsi jääb EMUst välja, tahab Rootsi majandus sinna kindlasti pääseda edaspidi ja sellepärast ei saa ta oma metsatööstuse konkurentsivõime parandamiseks kasutada krooni devalveerimist, vaid tal tuleb samuti järgida EMU-riikide finants- ja rahapoliitikat.
    Koroma ennustab, et Rootsi suurfirmad hakkavad eurot laialdaselt kasutama. Osa suurfirmade arveldusest käib üle 90% muudes valuutades kui Rootsi kroon ning need lähevadki eurole üle. Samuti kaaluvad nad üha tõsisemalt oma peakontori välismaale üleviimist.
    Soome rahandusminister Sauli Niinistö arvas, et Rootsis algab nüüd vilgas arutelu selle üle, kui suur on risk EMUst välja jääda. Rootsi firmade konkurentsivõime nõrgeneb samadel turgudel tegutsevate Soome firmade suhtes ning Rootsit võivad erinevalt Soomest tabada valuutaspekulatsioonirünnakud, usub Soome minister. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.