• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avame rahakoti sisu

    Ajakirjanik mõtles, et teeb paljudele Eesti edukatele ärimeestele komplimendi, kui küsib nende käest, kas nad on oma linnas või maakonnas suurimat aastatulu deklareerinud maksumaksjad. Mitmed ärimehed ei võtnud aga ajakirjaniku küsimust tunnustusena, vaid said hoopis pahaseks, et keegi soovib nende rahakotis sorida.
    Äripäeva arvates peaks püüdlema selle poole, et ühiskond oleks võimalikult läbipaistev. Selleks tuleb muuta üksikisiku tuludeklaratsioonid, aktsiate omandamine ja osalemine ettevõtluses ning kinnisvara omandamine kõigile vabalt kättesaadavaks informatsiooniks. Eesti rikastel tuleb hakata arvestama sellega, et üha enam soovib ajakirjandus heita pilku nende rahakotti.
    Eestis on kahte tüüpi rikkaid inimesi. Ühed on sellised, kes kiivalt varjavad avalikkuse eest oma sissetulekuid. Teised ei tee oma aastatulust erilist saladust ja on isegi rõõmsad ning uhked selle üle, et kuuluvad Eesti või mõne maakonna rikkamate inimeste hulka.
    Tulude varjamist põhjendatakse peamiselt kartusega, et pärast sissetuleku avalikustamist langetakse kurjategijate ohvriks. Toimetusele aga tundub, et paljud jõukad inimesed varjavad oma sissetulekuid avalikkuse eest hoopis sellepärast, et rikkusele pandi mõned aastad tagasi alus pettuse ja maksudest kõrvale hoidmisega.
    See on olnud ka üks põhjusi, miks osa ärimehi propageerib maksuamnestia väljakuulutamise ideed. Nüüd, kus esimesed miljonid on kokku kogutud, on muutunud ka suhtumine maksude maksmisesse ja äri on hakatud ajama ausalt.
    Tänase Äripäeva vaatluslugu eelmisel aastal suuremat tulu teeninud inimestest näitab, et aasta-aastalt on inimeste sissetulekud suurenenud ja aasta-aastalt suureneb ka ausate maksumaksjate osakaal rikaste inimeste hulgas.
    Ülemöödunud aastal deklareeriti kõige suuremaks üksikisiku tuluks 2,2 miljonit krooni, möödunud aastal aga deklareeriti praegustel andmetel 4,5 miljonit krooni. Samas ei pea suuremat tulu deklareerinud inimesed ennast sugugi piirkonna kõige rikkamaks.
    Positiivne on see, et enam kui miljoni krooni suurust sissetulekut deklareerivad erinevate elualade inimesed. Miljonäride hulgas on lisaks ärimeestele ja pankuritele ka notareid, pankrotihaldureid, talupidajaid, kultuuritegelasi, advokaate. Suur erinevus sissetulekute osas on aga piirkonniti. Näiteks Raplas kõige suuremat tulu deklareerinud endise põllumajandusministri Harri Õunapuu sissetulek oli eelmisel aastal kümme korda väiksem kui Tallinnas suurimat tulu deklareerinud maksumaksjal.
    Ühiskonna muutumine läbipaistvaks on eeskätt kasulik väikeettevõtjatele, kellel on praegu raskem pääseda ligi mitmesugusele informatsioonile. Praegune olukord, kus info koguneb kitsa ringi inimeste kätte, ei ole hea.
    Kui info on kõigile kättesaa-dav, on ka kõigil võimalik ilma suurema vaevata välja selgitada, kes on sinu uus äripartner, kellega ta on seotud ja millega tegeleb.
    Ainult tuludeklaratsioonide avalikustamine seab halvemasse olukorda inimesed, kes maksavad ausalt makse ja ei kasuta oma sissetulekute suurendamiseks ümbrikupalka või maksuparadiiside teenuseid.
    Sellepärast peaks tulude deklareerimisele lisanduma ka varade deklareerimine ja ka kõigi inimeste varalist seisu kajastav deklaratsioon peaks sarnaselt tuludeklaratsiooniga olema avalikkusele soovi korral lihtsalt kättesaadav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.