Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avame rahakoti sisu

    Ajakirjanik mõtles, et teeb paljudele Eesti edukatele ärimeestele komplimendi, kui küsib nende käest, kas nad on oma linnas või maakonnas suurimat aastatulu deklareerinud maksumaksjad. Mitmed ärimehed ei võtnud aga ajakirjaniku küsimust tunnustusena, vaid said hoopis pahaseks, et keegi soovib nende rahakotis sorida.
    Äripäeva arvates peaks püüdlema selle poole, et ühiskond oleks võimalikult läbipaistev. Selleks tuleb muuta üksikisiku tuludeklaratsioonid, aktsiate omandamine ja osalemine ettevõtluses ning kinnisvara omandamine kõigile vabalt kättesaadavaks informatsiooniks. Eesti rikastel tuleb hakata arvestama sellega, et üha enam soovib ajakirjandus heita pilku nende rahakotti.
    Eestis on kahte tüüpi rikkaid inimesi. Ühed on sellised, kes kiivalt varjavad avalikkuse eest oma sissetulekuid. Teised ei tee oma aastatulust erilist saladust ja on isegi rõõmsad ning uhked selle üle, et kuuluvad Eesti või mõne maakonna rikkamate inimeste hulka.
    Tulude varjamist põhjendatakse peamiselt kartusega, et pärast sissetuleku avalikustamist langetakse kurjategijate ohvriks. Toimetusele aga tundub, et paljud jõukad inimesed varjavad oma sissetulekuid avalikkuse eest hoopis sellepärast, et rikkusele pandi mõned aastad tagasi alus pettuse ja maksudest kõrvale hoidmisega.
    See on olnud ka üks põhjusi, miks osa ärimehi propageerib maksuamnestia väljakuulutamise ideed. Nüüd, kus esimesed miljonid on kokku kogutud, on muutunud ka suhtumine maksude maksmisesse ja äri on hakatud ajama ausalt.
    Tänase Äripäeva vaatluslugu eelmisel aastal suuremat tulu teeninud inimestest näitab, et aasta-aastalt on inimeste sissetulekud suurenenud ja aasta-aastalt suureneb ka ausate maksumaksjate osakaal rikaste inimeste hulgas.
    Ülemöödunud aastal deklareeriti kõige suuremaks üksikisiku tuluks 2,2 miljonit krooni, möödunud aastal aga deklareeriti praegustel andmetel 4,5 miljonit krooni. Samas ei pea suuremat tulu deklareerinud inimesed ennast sugugi piirkonna kõige rikkamaks.
    Positiivne on see, et enam kui miljoni krooni suurust sissetulekut deklareerivad erinevate elualade inimesed. Miljonäride hulgas on lisaks ärimeestele ja pankuritele ka notareid, pankrotihaldureid, talupidajaid, kultuuritegelasi, advokaate. Suur erinevus sissetulekute osas on aga piirkonniti. Näiteks Raplas kõige suuremat tulu deklareerinud endise põllumajandusministri Harri Õunapuu sissetulek oli eelmisel aastal kümme korda väiksem kui Tallinnas suurimat tulu deklareerinud maksumaksjal.
    Ühiskonna muutumine läbipaistvaks on eeskätt kasulik väikeettevõtjatele, kellel on praegu raskem pääseda ligi mitmesugusele informatsioonile. Praegune olukord, kus info koguneb kitsa ringi inimeste kätte, ei ole hea.
    Kui info on kõigile kättesaa-dav, on ka kõigil võimalik ilma suurema vaevata välja selgitada, kes on sinu uus äripartner, kellega ta on seotud ja millega tegeleb.
    Ainult tuludeklaratsioonide avalikustamine seab halvemasse olukorda inimesed, kes maksavad ausalt makse ja ei kasuta oma sissetulekute suurendamiseks ümbrikupalka või maksuparadiiside teenuseid.
    Sellepärast peaks tulude deklareerimisele lisanduma ka varade deklareerimine ja ka kõigi inimeste varalist seisu kajastav deklaratsioon peaks sarnaselt tuludeklaratsiooniga olema avalikkusele soovi korral lihtsalt kättesaadav.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.