Pööre erastamises

Kamratov alustas «esimese erastajana» riigivaraametis 1990. aasta oktoobris, kui valitsust juhtis Edgar Savisaar ja ülemnõukogu otsustas erastada esimesed 7 suurt ettevõtet.

Pärast Kamratovit riigivaraametit juhtinud Riho Rasmann leiab, et Eesti erastamise alguses kasutusele võetud Ida-Saksa Treuhandi nimelise erastamisskeemi ehk tuumikinvestorile müümise kava on end igati õigustanud. Näiteks Venemaal ja Leedus on ettevõtted müüdud töötajatele, misjärel suur osa neist ettevõtetest on kapitali puudusel tegevuse lõpetanud. Treuhandi kogemusi jagas Eestis majandusteadlane dr. Herbert Schmidt, kes on tänaseks naasnud Bonni.

Suurte ettevõtete erastamise skeem muutus 1992. aasta kevadel, mil Vähi valitsuse majandusminister Olari Taal võttis värskelt loodud erastamisettevõtet juhtima Saksamaalt saabunud noore ärimehe Andres Bergmanni.

Bergmann töötas Eesti erastamisettevõttes kuni 1992. aasta sügiseni, mil võimule tulnud Isamaa otsustas riigivaraameti ja erastamisettevõtte baasil luua erastamisagentuuri. Uue agentuuri esimeseks ja seni ainsaks juhiks on jäänud endine Lääne-Viru abimaavanem Väino Sarnet. Bergmann asutas ERA-Panga ja juhib seda tänaseni.

Ettevõtete müügil liikuva suure raha tõttu on erastamisprotsess põhjustanud skandaale terves Ida-Euroopas. Alates Venemaast, kus endise riigiettevõtte, suurkontserni Gazprom osanikuks on saanud peaminister Viktor T?ernomõrdin ja lõpetades Eestiga, kus peaminister Tiit Vähist sai 1992. aastal Valga Autobaasi omanik.

Viis aastat tagasi eitas Vähi oma osalust Valga Autobaasi erastamisel. Täna on teada, et nii Tiit Vähi kui ka tema abikaasa on nimetatud autobaasi aktsionärid.

Eesti viieaastase erastamisajaloo suurimaks ebaõnnestumiseks võib pidada hotell Tallinna erastamist 1993. aastal, mil hotelli endise direktori Tauno Laigo firma pakkus oksjonil hotelli eest 80 miljonit krooni. Tehing jäi teostamata, kuna nii suurt summat ostjad kokku ei saanud. Praegugi veel räämas hotell müüdi kaks aastat hiljem Olav-Lembit Uusnale ja Teet Kursile kuuluvale ASile Irnesse 15 miljoni krooni eest.

Teine äpardumine oli 1993. aasta sügisel, mil AS LMRA ostis Jüri Lõsaku juhtimisel 3 mln krooni eest Võru naftabaasi koos 30 mln krooni suuruse Eesti Kütuse võlaga. Pärast seda läks LMRA pankrotti, Eesti Kütuse võlg jäi tasumata ja naftabaas müüdi pankrotivarana.