18 juuni 1997

Pööre erastamises

Erastamise tulemusel läheb kogu ettevõtlus erakätesse ja riigitöötajate ainsaks sissetulekuallikaks jääb riigieelarve. Kas nii on õige talitada?

Peaministri endine majandusnõunik, audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula ütleb, et jah. Tema sõnul kaob erastamisega ära halb harjumus kasutada riigiettevõtete raha poliitiliste parteide rahastamisel. Lisaks näitab kogemus, et eraettevõte töötab efektiivsemalt.

1992. aastal Eesti esimest erastamisettevõtet, riigivaraametit, juhtinud Ardo Kamratov möönab, et ei mäleta tolleaegsest erastamisest enam suurt midagi.

Kamratov alustas «esimese erastajana» riigivaraametis 1990. aasta oktoobris, kui valitsust juhtis Edgar Savisaar ja ülemnõukogu otsustas erastada esimesed 7 suurt ettevõtet.

Pärast Kamratovit riigivaraametit juhtinud Riho Rasmann leiab, et Eesti erastamise alguses kasutusele võetud Ida-Saksa Treuhandi nimelise erastamisskeemi ehk tuumikinvestorile müümise kava on end igati õigustanud. Näiteks Venemaal ja Leedus on ettevõtted müüdud töötajatele, misjärel suur osa neist ettevõtetest on kapitali puudusel tegevuse lõpetanud. Treuhandi kogemusi jagas Eestis majandusteadlane dr. Herbert Schmidt, kes on tänaseks naasnud Bonni.

Suurte ettevõtete erastamise skeem muutus 1992. aasta kevadel, mil Vähi valitsuse majandusminister Olari Taal võttis värskelt loodud erastamisettevõtet juhtima Saksamaalt saabunud noore ärimehe Andres Bergmanni.

Bergmann töötas Eesti erastamisettevõttes kuni 1992. aasta sügiseni, mil võimule tulnud Isamaa otsustas riigivaraameti ja erastamisettevõtte baasil luua erastamisagentuuri. Uue agentuuri esimeseks ja seni ainsaks juhiks on jäänud endine Lääne-Viru abimaavanem Väino Sarnet. Bergmann asutas ERA-Panga ja juhib seda tänaseni.

Ettevõtete müügil liikuva suure raha tõttu on erastamisprotsess põhjustanud skandaale terves Ida-Euroopas. Alates Venemaast, kus endise riigiettevõtte, suurkontserni Gazprom osanikuks on saanud peaminister Viktor T?ernomõrdin ja lõpetades Eestiga, kus peaminister Tiit Vähist sai 1992. aastal Valga Autobaasi omanik.

Viis aastat tagasi eitas Vähi oma osalust Valga Autobaasi erastamisel. Täna on teada, et nii Tiit Vähi kui ka tema abikaasa on nimetatud autobaasi aktsionärid.

Eesti viieaastase erastamisajaloo suurimaks ebaõnnestumiseks võib pidada hotell Tallinna erastamist 1993. aastal, mil hotelli endise direktori Tauno Laigo firma pakkus oksjonil hotelli eest 80 miljonit krooni. Tehing jäi teostamata, kuna nii suurt summat ostjad kokku ei saanud. Praegugi veel räämas hotell müüdi kaks aastat hiljem Olav-Lembit Uusnale ja Teet Kursile kuuluvale ASile Irnesse 15 miljoni krooni eest.

Teine äpardumine oli 1993. aasta sügisel, mil AS LMRA ostis Jüri Lõsaku juhtimisel 3 mln krooni eest Võru naftabaasi koos 30 mln krooni suuruse Eesti Kütuse võlaga. Pärast seda läks LMRA pankrotti, Eesti Kütuse võlg jäi tasumata ja naftabaas müüdi pankrotivarana.

Skandaalseks ja lahtiseks on jäänud RASi Lembitu erastamine 1995. aastal. Erastamisel osalesid pakkumistega Lembitu eelmine ja üle-eelmine juhtkond ning kaks erastamisagentuuri endist töötajat.

Pärast erastamisagentuuri töötajate Mart Varjuni ja Erik Seppingu ASi Rajaleidja pakkumuse parimaks tunnistamist seadis eelmine juhtkond otsuse kohtus kahtluse alla ja ei lasknud uusi omanikke Lembitu majja Viru tänaval.

Mart Varjun tunnistab, et vaatamata kahele möödunud aastale pole kohtuasjad oluliselt edenenud. Kohtuvaidluste tõttu seisab juba teist aastat tühi Lembitu maja ja AS Rajaleidja erastamisaegne äriplaan on liiva jooksmas.

Erastamisega on endiselt seotud ka Martin Kruus, kes töötas agentuuris aktsiate avaliku müügi juhina. Pärast lahkumist asus Kruus tööle ASis Beeta Invest, mis ostis selle aasta algul edukalt Estimpeksi kontrollpaki. Kruus ei varjagi, et ettevõtte erastamisel sai kasutada agentuurist kogutud teadmisi ja kogemusi.

Mart Varjuni sõnul on agentuur hea kool, mis õpetab, kuidas koostada äriplaani nii, et see agentuurile meeldiks. Ta lisab, et noortele hakkajatele on erastamisagentuur väga hea hüppelaud edasiseks ettevõtluseks.

Seetõttu on kaadrivoolavus agentuuris suur. Näiteks viimase kahe aastaga on töölt lahkunud 75 inimest, agentuuris töötab praegu veidi alla 100 inimese.

Noored töötajad lahkuvad, kuna agentuuri pakutav palk neid ei rahulda. Töötajaid motiveeriks ehk saada teatud protsent vara erastamisest, leiab Varjun. Suur osa agentuurist lahkunud spetsialiste on läinud edasi tööle kommertspankadesse.

Ühispanga asepresident Toivo Annus lahkus agentuurist paar aastat tagasi. Pangad tegid häid pakkumisi, kuna agentuuri töötajad olid valdavalt noored, Fontese personaliotsingu kaudu leitud spetsialistid, kes olid saanud Treuhandi ja Phare konsultantide käe all tugeva koolituse. «Suurim kogemus, mille agentuuris töötades sain, oli võõrastest vigadest õppimise kogemus,» tunnistab Annus.

Mahult üha suurenevad erastamistehingud tugevdavad majandusringkondade survet erastamisagentuurile.

«Merelaevanduse erastamise käigus proovis mind mõjutada kaheksa inimest. Neli ühe ja neli teise pakkumise poolt,» räägib erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk. Samas möönab Fjuk, et temale pole altkäemaksu pakkumisest vihjatudki. Nõukogu liikmetega rääkimine on normaalne lobby tegemise viis, mille käigus tuleb silmas pidada, et vinti üle ei keerataks, lisab ta.

Ka Toivo Annus raputab altkäemaksuküsimust kuuldes pead. Agentuuri töötajate funktsioonid jagunevad kolmeks: ühed viivad ettevõtte erastamisele, teised erastavad ja kolmandad jälgivad erastamisjärgset perioodi. Sellise struktuuri puhul pole altkäemaks võimalik, kuna igaüks vastutab vaid väikese osa eest, leiab Annus.

Sama räägib ka Riho Rasmann. «Siis peaks kõigile nõukogu liikmetele altkäemaksu pakkuma,» nendib ta. Nõukogus on lisaks majandus- ja rahandusministrile ning Eesti Panga esindajale kõigi suuremate poliitiliste jõudude esindajad.

Samas, märgib Fjuk, võib mitmeaastase agentuuri nõukogus istumise tulemusel öelda, et nõukogu liikmed hääletavad sageli erakondlikult. Ehk teisisõnu: erastamisvõidu saavutamiseks pole vaja meeldida mitte nõukogu liikmetele, vaid erakonnale, millel on enim esindajaid nõukogus.

Hetkel kuum