T?ehhi jääb konkurentidele alla

Seniajani läks T?ehhil hiilgavalt: majanduskasv oli jõuline, valuuta tugev, tööstusel läks hästi ning töötus oli alla kolme protsendi.

Varane erastamiskampaania tegi 60% t?ehhidest aktsionärid, mis on omamoodi maailmarekord. Kuid viimasel ajal on hakanud probleemid süvenema ja paistab, et väikese töötuse põhjuseks oli tööstuse struktuurireformidega viivitamine.

Kogu kevade jooksul on levinud kuuldusi T?ehhi krooni devalveerimisest. Kui krooni kurss enam kui kolm nädalat tagasi vabaks lasti, langes see kiiresti ligi kaheksa protsenti.

Samal ajal vapustas riiki valitsuskriis, mille tõttu kolm ministrit oli sunnitud valitsusest lahkuma ning Vaclav Klausi valitsus jäi usaldushääletusel napilt (101:99) püsima, mille järel kroon ja börsikursid ajutiselt tõusid.

Praha börsil läheb tunduvalt kehvemini kui Varssavi ja Budapesti börsil. Ei mingeid olukorra paranemise lootusi, prognoosib Bankgesellschaft Berlin oma viimases Ida-Euroopa analüüsis. Panga väitel sunnib liiga pikk aktsiate nimekiri ja nõrk börsiseadus investeerijaid eelistama T?ehhi naaberriike.

Pärast aastail 1992--1994 läbiviidud masserastamist noteeriti Praha börsil 1700 aktsiat. See arv on järk-järgult vähenenud 500 võrra ja enne aastavahetust peaks vähenema veel 500 võrra. Masserastamise järel tekkis väga palju kahtlasi investeerimisfirmasid, mis lubasid hoolt kanda inimeste aktsiate eest ja tõotasid suuri kasumeid, kuid mis tihti kadusid koos investeerijate rahaga.

Korra majja löömise katsetest annab tunnistust äsja IBP Banki ja Agrobanka tippjuhtide vahistamine, keda kahtlustatakse keelatud aktsiatehingutes.

Vaatamata rakendatud abinõudele prognoosib Deutsche Bank Researchi analüütik, et välisinvesteerijate huvi Praha börsi vastu ei taastu niipea. Nimelt valitseb majanduses oht, et tarbimine väheneb, kui algab firmade ümberstruktureerimine ja riik piirab importi. Juba on märgata töötuse kasvu: 1995. a 2,9 protsendilt peaks see järgmisel aastal tõusma viiele protsendile.

Veelgi halvem on aga kaubandusbilansi puudujäägiga, mis moodustab 8,6% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja on Euroopas üks suuremaid. Et tasakaalu parandada, on importööridel nüüd kohustuslik deponeerida 20 protsenti kaupade väärtusest pangas. Nagu näitavad Ungari kogemused, läheb aga vähemalt kaks aastat, enne kui kaubandusbilansi puudujäägi kärpimise abinõud tulemusi annavad. Samal ajal väheneb järsult tarbimine.

Isegi Poola on hakanud T?ehhit reformiteel edestama ning saab edukalt hakkama oma suurima probleemi, inflatsiooniga. Sel otstarbel devalveeritakse zlotti kavakindlalt üks protsent kuus.

Tänavune majanduskasv peaks Poolas tulema 6%, Ungaris 2--3% ja T?ehhis ainult 1%. DI